Täiskogu istungite kaupa: Ando Kiviberg

Retooriline stiil on asjalik, formaalne ja protseduuriline, kasutades viisakaid pöördumisi ("lugupeetud juhataja"). Kõneleja esitab oma seisukohad loogiliselt, rõhutades protseduurilist korrektsust ja põhimõttelist kriitikat ideoloogilise surve aadressil. Toon on pigem analüütiline kui emotsionaalne.

Stiil on formaalne, protseduuriline ja selgitav, keskendudes komisjoni arutelu vahendamisele ja küsimustele vastamisele. Toon on mõõdetud ja pigem kaitsv, eriti e-hääletamise usaldusväärsuse teemal. Apelleeritakse loogikale ja faktidele, rõhutades Eesti kui õigusriigi põhimõtteid ja kodanike põhiseaduslikku õigust kohtusse pöörduda.

Stiil on ametlik, protseduuriline ja faktipõhine, keskendudes komitee arutelu neutraalsele edastamisele. Kasutab loogilisi apelle, tuginedes seadustele, Riigikohtu seisukohtadele ja valimisteenistuse andmetele. Vastates kriitikale, on toon tõsine ja institutsioone kaitsev, kuid lubab ka lühikese isikliku märkuse e-hääletamise mugavuse kohta.

Stiil on alguses optimistlik ja lahendustele keskenduv, kuid muutub opositsiooni kritiseerimisel teravaks ja võitlevaks. Kasutatakse nii loogilisi argumente (majanduslik otstarbekus, lammutamise kulu) kui ka tugevaid emotsionaalseid süüdistusi (poliitiline armukadedus, küüniline arvestus, tülgastus hirmutamisvõtete vastu). Kõneleja kasutab otsekõnet ja pöördub nii juhataja, kolleegide kui ka ülekande jälgijate poole.

Retooriline stiil on formaalne ("Härra istungi juhataja! Lugupeetud minister!"), kuid sisaldab teravat kriitikat, kirjeldades debatti kohati raevukana ja valitsuse tegevust läbimõtlematuna. Kõneleja kasutab küsimuse vormi, et nõuda ministrilt kolleegide valgustamist alternatiivsete lahenduste osas, rõhudes loogilisele põhjendatusele.