Kuude kaupa: Martin Helme
Kokku kuid: 19
Täielikult profileeritud: 19
10.2025
17 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust riigimuuseumide haldusalas ja õiguslikus raamistikus, tsiteerides ERM-i põhimäärust, asutamisaega (1909) ja eesmärke (Jakob Hurda mälestuse jäädvustamine, eesti rahvateaduse edendamine). Samuti on esitatud konkreetne rahaline näitaja (9 miljonit eurot aastas riigilt).
09.2025
60 Sõnavõtud
Kõneleja näitab detailsust riigikaitse valdkonnas, viidates konkreetsetele võimekustele (droonide tuvastamise kõrgus, HIMARS-i laskemoona puudumine) ja Riigikontrolli aruandele kaitsekulutuste raiskamise kohta. Finantsküsimustes kasutab ta konkreetseid defitsiidi ja võla kasvu numbreid ning viitab tuludetsiilide analüüsidele maksureformi mõju kohta. Samuti on ta kursis rahvusvahelise õigusega majandusvööndi ja territoriaalvete osas seoses varilaevastiku intsidendiga.
06.2025
11 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib detailsust õigusriigi probleemide kritiseerimisel, viidates Prokuratuuri väidetavale erapoolikusele ja ministri järelevalve puudumisele. Ta viitab teadusuuringute olemasolule, mis kinnitavad tuulikute negatiivset mõju tervisele (müra ja vibratsioon), süüdistades valitsust nende ignoreerimises. Samuti näitab ta teadmisi maksuseaduse eelnõu detailide kohta, väites, et see muudab ajutised maksud alalisteks.
05.2025
42 Sõnavõtud
Kõige suuremat asjatundlikkust näidatakse maksunduse ja riigi rahanduse valdkonnas, viidates detailsetele näidetele varasematest aktsiisilangetustest ning eelarve laekumiste prognooside ebaõnnestumisest. Samuti esitatakse teaduslike faktidena väiteid CO2 ja kliimamuutuste kohta, lükates ümber levinud kliimaeesmärgid. Julgeolekuteemadel rõhutatakse NATO artikli 5 ja piiririikide (Soome, Poola) strateegilisi kaalutlusi.
04.2025
23 Sõnavõtud
Näitab teadmisi finantsturgude (Euribori prognoos, pangamaks) ja keskkonnateemade (tuulikute madalsagedusheli, Bisfenool A keemiline koostis ja mõju) vallas. Kasutab tehnilisi termineid ja viitab konkreetsetele seaduseparagrahvidele, näiteks sanktsioonidele eelnõus. Esitab süstemaatilisi selgitusi e-valimiste vaadeldavuse puudumise kohta, viidates kohtulahenditele.
03.2025
19 Sõnavõtud
Kõneleja näitab autoriteeti ja teadlikkust COVID-19 vaktsiinide ohutuse ja tõhususe teemal, viidates "üle 3700 uuringule" negatiivsete tagajärgede kohta. Majandusteemadel kasutab ta statistikat maksukoormuse (SKP suhtes) ja sissetulekute kasvu kohta, seades kahtluse alla valitsuse numbrid. Samuti on ta kursis NATO ja EL-i juhtide (Rutte, Von der Leyen) julgeoleku- ja laskemoonateemaliste avaldustega.
02.2025
18 Sõnavõtud
Näitab autoriteeti parlamendi töökorra ja protseduuride (kirjalikud küsimused, arupärimised) ning põhiseadusõiguse (valimisõigus, usuvabadus) alal. Majandusteemadel kasutab suuri arve (2,6 miljardit, 15 miljardit) roheenergia kogukulu ja korruptsioonisüüdistuste illustreerimiseks, väites, et tuuleenergia on ühiskonnale kõige kallim energia.
01.2025
6 Sõnavõtud
Näitab asjatundlikkust energeetika ja majanduse valdkonnas, kasutades konkreetseid numbreid (2,6 miljardit subsiidiume, 15 miljardit kogukulu) ning viidates süsteemide paralleelse arendamise ja võrgutasude kuludele. Samuti on kursis Riigikogu töökorra ja põhiseaduse muutmise juriidiliste nüanssidega, viidates põhiseaduse kommenteeritud väljaandele.
12.2024
20 Sõnavõtud
Näitab teadmisi Riigikogu kodukorrast ja protseduuridest, kritiseerides juhatuse ebajärjekindlust õigus- ja analüüsiosakonna nõuannete järgimisel ning esitades protseduurilisi ettepanekuid. Käsitleb majandusteemasid (aktsiisipoliitika, eelarve tasakaal, pangamaks) ja energiajulgeolekut (põlevkivienergeetika, keskkonnanormid). Kasutab demograafilist statistikat (iibekriis, enesetappude proportsioon) sotsiaalpoliitika kritiseerimisel.
11.2024
26 Sõnavõtud
Näitab autoriteeti majandus- ja rahandusteemadel, kasutades konkreetseid statistilisi andmeid hinnatõusude (nt elekter +187%, toit +48,7%) ja inflatsiooni kohta alates 2021. aastast. On kursis riigiõiguslike printsiipidega valimisõiguse ja põhiseaduse muutmise küsimustes ning Nordica juhtimisvigade uurimise detailidega. Viitab oma varasemale rahandusministri kogemusele, et tõrjuda süüdistusi tegevuspõhise eelarve või tasakaalustamata eelarvete osas.
10.2024
37 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust riigirahanduse ja eelarve detailides, tuues esile konkreetseid numbreid (nt 57 km Via Baltica, 521 miljonit kütuseaktsiisi, 18 miljonit kärpeid). Ta on kursis õigusloome ja parlamendi kodukorra nüanssidega, kritiseerides seaduste rikkumist ja üksikjuhtumite lahendamist õigusloome kaudu. Samuti kasutab ta statistilisi võrdlusi (Eesti majanduslangus vs Läti/Leedu kasv) ja viiteid varasematele valitsusperioodidele.
09.2024
35 Sõnavõtud
Kõrge asjatundlikkus majandus- ja rahandusteemadel, kasutades konkreetseid eelarve puudujäägi numbreid (nt 1,4–2,1 miljardit ülekulu) ja majanduslanguse statistikat (10 kvartalit langust). Näitab detailset teadmist riigikaitse võimekusest, võrreldes relvasüsteemide hulka enne ja pärast Ukraina sõda ning kritiseerides Rail Balticu kallinemist (2,7 miljardit). Samuti on kursis seadusandluse detailidega, eriti KarS § 1511 ja Riigikogu kodukorra sätetega.
07.2024
13 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust eelarve- ja majandusküsimustes, viidates konkreetsetele puudujäägi suurusjärkudele (1–1,5 miljardit) ja kulude hinnangutele (rohepööre 15 miljardit, Ukraina toetus 300–500 miljonit aastas). Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "maksuküür" ja viidatakse maksulaekumise prognooside ja tegelikkuse erinevustele (käibemaksu laekumine veerandi võrra väiksem).
06.2024
9 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust eelarveprioriteetide (konkreetsete kulude nimetamine Rail Balticule, Ukrainale ja rohepöördele) ning Euroopa Liidu laienemise (eelarve-, põllumajandus- ja demograafiline mõju) teemadel. Ta kasutab tehnilisi termineid nagu "optsioonid", "huvide konflikt" ja "platvormitöö direktiiv", rõhutades vajadust kalkulatsioonide ja prognooside järele. Ta viitab ka oma tööle rahanduskomisjonis maksuseaduste ettevalmistamisel.
05.2024
38 Sõnavõtud
Kõneleja näitab autoriteeti Riigikogu kodukorra ja menetlusreeglite tundmises ning e-valimiste tehniliste ja juriidiliste aspektide kriitikas, nõudes logide ja andmete kontrollitavust. Samuti on ta kursis haridusvaldkonna detailidega (EIS-i tõrked, Ida-Virumaa palgakoefitsient) ja suurprojektide (Rail Baltic) maksumuse arenguga. Ta kasutab majanduskriitikas konkreetseid inflatsiooni ja pensionitõusu numbreid.
04.2024
48 Sõnavõtud
Kõneleja näitab detailsust sisserände ja majandusstatistikaga, tuues esile võrdlusi 1980. aastatega ja SKT languse numbreid. Samuti on ta kursis Riigikogu kodukorra seaduse ja menetlusreeglitega, kritiseerides muudatusettepanekute ja arupärimiste menetlemist. Energeetikateemadel kasutab ta suuri investeerimisnumbreid (4–5 miljardit) rohepöörde kriitikas, pakkudes alternatiivina tuumajaama ehitamist.
03.2024
65 Sõnavõtud
Kõneleja näitab autoriteeti ja detailset teadmist energeetikapoliitika (biokütused, tuule- ja päikeseenergia keskkonnajalajälg, subsideerimine) ja maksupoliitika (käibemaks, aktsiisid, tulumaksuküür) alal, viidates varasemale kogemusele rahandusministrina. Kasutab konkreetseid statistilisi andmeid (inflatsioon 37,5%, toiduainete hinnatõus 40%) ja esitab tehnilisi argumente taastuvenergia kulukuse kohta. Samuti on tugev teadmine Riigikogu kodukorra ja seadusandluse protseduuridest, eriti otsuse eelnõude (OE) hääletuskünniste osas.
02.2024
31 Sõnavõtud
Kõrge kompetentsus ilmneb riigieelarve, maksunduse ja majandusnäitajate teemadel, tuues esile konkreetseid numbreid (nt 247 miljoni eurone käibemaksu alalaekumine, 37,5% kumulatiivne inflatsioon). Samuti näidatakse asjatundlikkust riigiettevõtete finantsjuhtimise (Nordica/Estonian Air) ja pangandussektori kasumlikkuse (liginull miljard eurot) analüüsimisel. Esitatakse detailseid selgitusi maksusoodustuste mehhanismide ja põllumajandussektori toetamise kohta.
01.2024
48 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib detailsust kaitsepoliitika ja relvastuse teemadel, viidates konkreetsetele numbritele (kaudtulesüsteemide arv, HIMARS-ite ja K9-te hankimine). Ta kasutab majanduslikke termineid ja statistikat (tarbijahinnaindeks, inflatsiooni tempo, Rail Balticu tasuvusanalüüs) ning vaidlustab ametlikke rändenumbreid, esitades alternatiivseid arvutusi. Erialane autoriteet on tugev ka korruptsioonijuhtumite menetlemise (Slava Ukraini) ja sisejulgeoleku teemadel.