Täiskogu istungite kaupa: Martin Helme

Kõneleja näitab teadmisi Riigikogu protseduuridest (umbusalduse avaldamine, stenogrammi muutmine) ja põhiseaduslikest põhimõtetest, eriti usuvabaduse ja võimude lahususe osas. Majandusküsimustes keskendutakse kriitikale eelarve läbipaistmatuse ja ebarealistlike prognooside osas, viidates õiguskantsleri ja riigikontrolöri seisukohtadele.

Kõneleja näitab autoriteeti poliitilise kultuuri ja ministrite vastutuse teemadel, viidates Riigikogu stenogrammidele. Samuti kasutab ta spetsiifilist demograafilist terminoloogiat, käsitledes Ukraina pagulaste teemat kui massilist sisserännet ja demograafilist ohtu Eestile. Ta rõhutab, et Eesti on rahvusriikide hulgas Euroopas rahvaarvult kõige väiksem.

Kõneleja näitab autoriteeti majandusküsimustes, viidates Eesti majanduslanguse pikkusele ja sügavusele ning võrreldes seda teiste Euroopa riikidega (Läti, Leedu, Põhjamaad). Samuti on ta kursis Riigikogu kodukorra ja protseduurireeglitega, kritiseerides istungi juhataja ja ministri käitumist küsimustele vastamisel. Lisaks on ta teadlik valitsuse sisemistest poliitilistest narratiividest ja ametnike rollist (Priit Kama).

Kõneleja näitab teadlikkust sotsiaalkärbete konkreetsetest rahasummadest (nt 18 miljonit eurot kokkuhoidu) ja riigieelarve suurtest kuluridadest (Ukraina abi 200 miljonit, MTÜ-d 300 miljonit). Samuti on esil teadmised õigusloome põhimõtetest, eriti üksikjuhtumite lahendamise keelust ja kodukorraseadusest muudatusettepanekute tähtaegade määramisel. Kõneleja väidab end teadvat Eesti põhiseadust paremini kui valitsusliikmed.

Kõneleja näitab teadmisi karistusõiguse ja karistusandmete kustumise põhimõtete osas, kasutades termineid nagu "retsidiivne kuriteoliik" ja "karistus on kustunud". Ekspertiis on suunatud seaduseelnõu sisu detailsele analüüsile sotsiaalse turvalisuse kontekstis, selgitades, mida "puhas leht" antud olukorras tähendab.

Kõneleja näitab asjatundlikkust sotsiaalvaldkonna rahastamise ja Tervisekassasse ülemineku detailides, kasutades finantstermineid nagu "komponendid" ja "kogusumma". Ta toetub oma argumentatsioonis Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu kriitikale, mis annab tema seisukohtadele spetsiifilise autoriteedi.

Kõneleja näitab teadmisi majandus- ja fiskaalpoliitikas, tuues välja konkreetseid SKP ja riigieelarve mahtude muutusi (€40B/€36B ja €16B/€20B) ning viidates ajaloolistele paralleelidele (Nõukogude Liidu 70% ümberjaotamine, Reagani sotsialismi definitsioon). Samuti on ta kursis spetsiifiliste riiklike projektidega nagu Rail Baltic, põlevkivitööstus ja fosforiidi uurimine. Ta kasutab teadmisi massiimmigratsiooni numbrite osas (üle 150 000 sisserändaja) oma argumentide toetuseks.

Kõneleja demonstreerib kõrget asjatundlikkust taristuplaneerimise ja rahastamise alal, viidates konkreetsetele andmetele, nagu 2013. aasta EL-i kohustus ja 2030. aasta tähtaeg Via Baltica osas. Ta kasutab statistikat kütuseaktsiiside laekumise (521 miljonit eurot) ja inflatsiooni mõju (40% inflatsioon vs 10–15 miljoni eurone lisandus) kohta teehoiukavale. Kõneleja eristab suuri neljarealiste maanteede projekte lühikestest, mõnekilomeetristest lõikudest, mida ta peab ebapiisavaks.