Täiskogu istungite kaupa: Martin Helme

Tugev vastuseis valitsuse eelarvepoliitikale ja maksutõusudele, mida peetakse majanduslangust süvendavaks, Eesti ettevõtete konkurentsivõimet kahjustavaks ja läbipaistmatuks. Minister Ligi süüdistatakse ebapädevuses ja ekslikele eeldustele tuginevas eelarve koostamises, mis on viinud riigi "põhja".

Majandusvaated piirduvad valitsuse süüdistamisega majanduse languses ja vastutusest kõrvale hiilimises. Konkreetseid majanduspoliitilisi seisukohti (maksud, regulatsioonid) ei esitata.

Tugev vastuseis maksutõusudele, mida peetakse majanduslanguse peamiseks ja otseseks põhjuseks, lükates tagasi valitsuse väited, et maksutõusud on pisiasi. Rõhutab, et riik on kuluüksus, millele tuleb peale maksta (nt vanglate ja politsei pidamine), ning kritiseerib valitsuse soovi vanglate väljarentimisega raha teenida.

Kõneleja vastustab tugevalt sotsiaaltoetuste kärpeid (18 miljonit eurot), pidades neid tühisteks võrreldes suurte maksutõusude (200 miljonit) ja välisabi kuludega. Eelarvepoliitikat nähakse perede vihkamise poliitikana, mitte majandusliku vajadusena. Toetatakse riigi rahaliste ressursside suunamist kodumaistele peredele välisabi asemel.

Andmeid ebapiisavalt.

Majandusvaated keskenduvad riikliku eelarve läbipaistvusele ja vastutustundlikule kulutamisele sotsiaalvaldkonnas. Kõneleja kritiseerib raha liigutamist Tervisekassasse, mis tema hinnangul ei taga reaalset kasvu, vaid viib alarahastatud teenuste edasise kokkutõmbumiseni.

Kõneleja on tugev turumajanduse pooldaja ja sotsialismi vastane, kritiseerides riigi ülemäärast sekkumist, subsideerimist ja kõrget maksustamist (nt põlevkivitööstuse surnuks maksustamine). Ta vastustab riigieelarve mahtude kasvu ja SKP ümberjagamist, mis tema hinnangul lämmatab majandust ja viib defitsiidini. Odavtööjõu sissetoomist peetakse vahendiks, mis nihutab jõukust töövõtjatelt kapitalile.

Majandusvaated toetavad oluliselt suuremat riiklikku investeeringut taristusse ja teehooldusse, kritiseerides teehoiukava alarahastust inflatsiooni tõttu. Kõneleja rõhutab, et kütuseaktsiisidest laekuv raha (521 miljonit eurot) peaks suuremas osas minema teedeehitusse ja hoolduse peale.