Täiskogu istungite kaupa: Martin Helme

Kõneleja näitab üles huvi seadusandliku riskianalüüsi ja poliitilise hindamise vastu, rõhutades vajadust mõista muutmata jätmise tagajärgi. Konkreetne valdkond, millele eelnõu keskendub, jääb mainimata.

Kõneleja näitab asjatundlikkust fiskaalpoliitika ja aktsiiside valdkonnas, viidates konkreetsele seaduseelnõule (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus). Kasutatakse täpseid numbrilisi andmeid aktsiisimäärade kohta (563 eurot ja 359 eurot), mis annab ettekandele tehnilise usaldusväärsuse.

Kõneleja näitab detailsust taristuprojektide (Tallinn-Tartu, Saaremaa sild, PPP mudelid) ja Euroopa Liidu direktiivide (hoonete energiatõhusus, 2030. aasta tähtajad) osas. Kasutab konkreetseid majandusandmeid, viidates Statistikaameti tarbijahinnaindeksi tõusule (37,4% alates 2020. aasta lõpust) ning teede hooldusrahastuse ebapiisavusele (78 miljonit vajaliku 600 miljoni asemel). Samuti esitab ta kriitilisi argumente elektriautode keskkonnamõju kohta.

Kõneleja näitab asjatundlikkust tolli- ja piirikontrolli teemadel, rõhutades jälgitavuse, kontrollitavuse ja riskide maandamise mehhanismide olulisust. Samuti on ta kursis maksu- ja majanduspoliitikaga, viidates konkreetsetele inflatsiooninäitajatele (kumulatiivselt 40%) ning tulumaksusüsteemi eripäradele (ühetaoline vs astmeline). Ta rõhutab bürokraatia vajalikkust ausate ja läbipaistvate süsteemide tagamiseks.

Kõneleja näitab asjatundlikkust julgeolekupoliitika ja kaitsevaldkonna dünaamika osas, rõhutades Idabloki (Venemaa, Hiina, Iraan, Põhja-Korea) üleminekut sõjamajandusele ja Lääne varude kulumist. Tal on detailne teadmine monumentide eemaldamise protseduuridest, varasematest valitsuse otsustest (Narva tank) ja vastava valitsuskomisjoni tegevusest. Samuti viitab ta konkreetsetele avalikele väljaütlemistele (lahkuv Kaitseväe juhataja, Soome ja Rootsi kaitseministrid) ohuhinnangute teemal.

Kõneleja demonstreerib detailsust riigikaitse ja relvastuse teemal, viidates konkreetsetele numbritele (kaudtulesüsteemid, HIMARS, K9) ja varude tasemele enne 2022. aastat. Samuti näitab ta teadmisi suurprojektide finantsanalüüsi osas, kritiseerides Rail Balticu tasuvusanalüüsi ja diskonteerimismäära muutmist. Ta kasutab sageli konkreetseid, kuigi vaidlustatavaid, statistilisi andmeid sisserände ja venekeelsete elanike osakaalu kohta.

Näitab teadlikkust seadusloome protseduuridest, rõhutades mõjuanalüüside (riigieelarveline, demograafiline) olulisust eelnõude menetlemisel. Käsitleb riigi haldusküsimusi, mis puudutavad sünnitusabi kättesaadavust ja isikukoodide/laste registreerimise korda. Nõuab konkreetset statistikat (mitu juhtumit on olnud) ebaausa registreerimise või röövitud laste teemal, et tõestada riikliku kontrolli vajalikkust.

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust rahanduse ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide (nt direktorite nõukogu valijaskond) teemal, viidates oma varasemale kogemusele rahandusministrina. Ta tunneb hästi seadusloome protseduure ja komisjonitööd, kritiseerides kodukorra eiramist. Ta kasutab tehnilist keelt, selgitades regionaalsete valijaskondade toimimist rahvusvahelises panganduses.