Täiskogu istungite kaupa: Martin Helme
Kokku istungeid: 5
Täielikult profileeritud: 5
2024-07-29
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Kõneleja näitab teadmisi poliitilise hüpokraatia, meelsuskontrolli mehhanismide ja valitsuse tehingute paljastamise alal, tuues esile Reformierakonna ja sotside varasemaid skandaale (nt pronkssõduri teema, Vene-äri). Ta on võimeline siduma ministri varasemaid väljaütlemisi (nt Nõukogude Liidu lagunemise kohta) Putini geopoliitiliste seisukohtadega. Samuti on ta kursis immigratsioonistatistikaga, viidates 130 000 slaavlase riiki lubamisele.
2024-07-29
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Ekspertiis keskendub maksupoliitika laiemale negatiivsele mõjule rahva jõukusele ja heaolu, samuti Riigikogu kodukorra ja põhiseaduse rikkumisele. Konkreetseid majandusandmeid või statistikat ei esitata, vaid rõhutatakse maksu ebaõiglust ja majanduslikku valelikkust.
2024-07-29
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Kõneleja näitab teadmisi fiskaalpoliitika ja maksulaekumiste prognooside osas, tuues näiteks käibemaksu laekumise prognoosist veerandi võrra väiksema tulemuse. Ta on kursis aktsiiside ja tulumaksu mõjuga reaalsetele sissetulekutele ning piiriülese kaubanduse (Läti) dünaamikaga. Samuti esitab ta andmeid riigikaitsekulutuste osakaalu kohta eelarvemiinuses, et vaidlustada maksutõusude vajalikkust.
2024-07-22
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Kõneleja näitab teadmisi maksupoliitika detailidest, selgitades tulumaksu tõusu ja soodustuste kaotamise otsest mõju pensionidele. Samuti on tal autoriteetne seisukoht majanduse ja rohepöörde seoste osas, rõhutades kõrgete elektrihindade negatiivset mõju ettevõtlusele. Ta on teadlik valitsuse konkreetsetest rahastamiskavadest, viidates 160 miljoni euro suurinvesteeringute toetusele.
2024-07-15
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Kõneleja näitab autoriteeti riigieelarve ja suurprojektide kulude osas, tuues välja konkreetseid arve eelarvepuudujäägi (1–1,5 miljardit) ja kaitsekulutuste suurendamise (200 miljonit) kohta. Eriti rõhutatakse rohepöörde ja Rail Balticu tegelikku maksumust, viidates rohepöörde 15 miljardi suurusele kulule järgmise viie-kuue aasta jooksul. Kasutatakse majandustermineid nagu "maksuküür" ja "subsiidiumid", et põhjendada kulude kärpimise vajadust.