Täiskogu istungite kaupa: Mart Helme

Toon on äärmiselt võitlev, süüdistav ja emotsionaalne, kasutades teravaid väljendeid (nt "tülgastav", "hävitate Eesti rahvusriigi"). Ta kasutab nii isiklikke kogemusi (endine suursaadik Moskvas, kirjutatud raamatud) kui ka hirmutavaid stsenaariume (noarünnakud, etnilised konfliktid) oma seisukohtade toetamiseks. Stiil on otsene ja konfronteeruv, süüdistades vastaseid demagoogias, lühinägelikkuses ja lobistide teenimises.

Kõneleja stiil on väga võitluslik, süüdistav ja irooniline, kasutades emotsionaalseid apelle ja ajaloolisi paralleele (Nõukogude aeg). Kasutatakse tugevaid sildistamisi ("koputajate seadus") ja väljendeid, mis seavad kahtluse alla vastaspoole aususe ja pädevuse (nt siseministri põhjenduse naeruvääristamine). Argumentatsioon on pigem väärtuspõhine ja näitepõhine, mitte andmepõhine.

Kõnestiil on väga võitluslik ja kriitiline, iseloomustades vastaspoolt "demagoogia" ja "puhta ideoloogia" levitajana. Kasutatakse tugevaid ja emotsionaalselt laetud metafoore (nt "Euroopa Komisjoni koloonia", "aborigeenide riik") ning toetutakse ajaloolistele näidetele (tööstusrevolutsioon), et rõhutada fossiilenergia ratsionaalset ja tõestatud efektiivsust. Apellatsioonid on suunatud loogikale ja efektiivsusele, vastandudes ideoloogilisele poliitikale.

Kõneleja stiil on analüütiline, kriitiline ja küsitlev, seades kahtluse alla eelnõu mõttekuse, tuginedes välispoliitilistele faktidele. Kasutatakse otseküsimusi vastaspoole hinnangu ja täpsustuste saamiseks, näiteks paludes värskendada mälu ja täpsustada seaduse ulatust. Toon on formaalne ja keskendub loogilisele argumentatsioonile seadusloome otstarbekuse teemal.

Kõnestiil on äärmiselt võitlev, kiireloomuline ja emotsionaalne, kasutades tugevaid negatiivseid metafoore nagu "agoonia" ja "allakäik". Rõhutatakse otseseid süüdistusi ja retoorilisi küsimusi, süüdistades vastaspoolt korruptsiooni eiramises ja demagoogias. Toon on valdavalt süüdistav ja kriitiline, viidates jälgimisühiskonnale kui "KGB unistusele" ja Kaja Kallase läbikukkumisele Euroopas.

Kõnestiil on äärmiselt võitlev, emotsionaalne ja pakiline, rõhutades rahvusriigi hävimise ohtu ja vastutuse vajadust. Kasutatakse tugevaid isiklikke ja poliitilisi rünnakuid ("ajusurnult," "nürimeelsus," "korrumpeerunuma erakonnaga") ning apelleeritakse kuulajate intellektuaalsele võimekusele. Toon on valdavalt süüdistav ja raevu väljendav, vastandades end "globalistidele" ja "liberalistidele."

Kõneleja stiil on äärmiselt võitlev, agressiivne ja süüdistav, kasutades teravaid isiklikke rünnakuid ja demagoogiasüüdistusi. Ta kasutab tugevaid emotsionaalseid apelle, nimetades vastuseid "naeruväärseteks" ja valitsuse tegevust "lõhkumise ja lammutamise tööks". Sageli kasutatakse retoorilisi küsimusi ja nõutakse ministrite tagasiastumist ebakompetentsuse tõttu.

Stiil on võitlev ja teravalt kriitiline, eriti meedia ja vaktsineerimissunni pooldajate suhtes. Kasutatakse emotsionaalselt laetud ja lihtsustatud väljendeid (nt "süstimishullus", Postimehe artikli nimetamine "täielikuks sogaks"). Kõneleja kasutab vastandamist (hanerasv vs süstimine) ja isiklikku kaitset, et seada kahtluse alla ametlikud narratiivid, eelistades seda faktipõhisele andmeanalüüsile.

Kõnestiil on äärmiselt võitluslik, emotsionaalne ja süüdistav, kasutades teravaid väljendeid nagu "usurpeeris võimu" ja "läbi kukkunud riik". Kasutatakse irooniat ja rahvatarkust ("kust muidu nalja saab, kui ise ei tee"), kuid üldtoon on tõsine ja hoiatav, rõhutades valitsuse tegevuse negatiivseid tagajärgi. Kõneleja kasutab ka vihjeid vastaste PR-taktikatele ja isiklikele rünnakutele, mis on suunatud talle endale.

Kõnestiil on väga võitluslik, kriitiline ja süüdistav, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle ja võrdlusi (nt Rumeenia ja "Reformi ike"). Kõneleja seab kahtluse alla vastaspoole aususe ja legitiimsuse, viidates lubadustele (maksulangetused) kui "utopistlikule jutule". Fookus on protseduurilisel kriitikal ja väärtuspõhiste normide rikkumisel.

Stiil on äärmiselt võitlev, süüdistav ja emotsionaalne, kasutades irooniat ja sarkasmi (nt nakatav naer saalis). Kõneleja kasutab tugevaid ja värvikaid väljendeid (nt "haiseb varastamise järele," "vargavalitsused") ning apelleerib moraalsele pahameelele. Ta kasutab retoorilisi küsimusi ja viiteid (nt Krõlovi valm, Marco Rubio) oma seisukohtade illustreerimiseks, keskendudes süüdistustele, mitte detailsetele andmetele.