Täiskogu istungite kaupa: Mart Helme

Keskendub tugevalt riigi julgeolekule, defineerides seda laiemalt kui pelgalt kaitsekulud, rõhutades demograafilisi ja sisejulgeoleku aspekte. Poliitik seisab tugevalt vastu massilisele võõrtööjõu sissetoomisele ja piiride avamisele, pidades seda eksistentsiaalseks ohuks Eesti rahvusriigile. Ta nõuab idapiiri hermeetilist sulgemist ja sõjaväestatud piirivalve taastamist, kritiseerides valitsust julgeolekuohtude ignoreerimise eest. Samuti seab ta kahtluse alla valitsuse ministrite (Pakosta, siseminister) pädevuse ja sõltumatuse, viidates nende taustale ja potentsiaalsetele julgeolekuriskidele.

Poliitiline positsioon keskendub teravale kriitikale Eesti õigusriikluse puudumise teemal, rõhutades, et kõrged ametnikud (Kaja Kallas, Lehtme) on jäänud karistamata moraalse ja poliitilise vastutuse puudumise tõttu. Esile tõstetakse muret tsensuuri ja ühiskondliku kontrolli suurenemise pärast, vastandudes tugevalt valitsuse poliitikale. Seisukohad on peamiselt väärtuspõhised ja suunatud valitsuse tegevuse ebaefektiivsuse ja ebamoraalsuse kritiseerimisele.

Poliitiline fookus on tugevalt suunatud energeetikale, kus esineb vastuseis ideoloogilisele tuule- ja päikeseenergia eelistamisele, mida peetakse ebaefektiivseks võrreldes fossiil- ja tuumaenergeetikaga. Samuti väljendatakse tugevat vastuseisu Eesti positsioonile Euroopa Komisjoni "kolooniana", kus Brüsseli direktoraadid määravad Eesti hõredalt asustatud aladele tuuleveskite paigutamise. Seisukohad on tugevalt väärtuspõhised, rõhutades ratsionaalsust ja ajalooliselt tõestatud energiatootmise meetodeid.

Poliitiline seisukoht keskendub konkreetse sanktsioonide eelnõu menetlemise vastustamisele, kuna see on rahvusvaheliste arengute tõttu ajale jalgu jäänud. Rõhutatakse, et USA (Trumpi) ja Venemaa (Putini) läbirääkimised viitavad sanktsioonide kaotamisele, mistõttu praeguse eelnõu vastuvõtmine oleks ebapraktiline. Seisukoht on tugevalt poliitika- ja efektiivsusepõhine, rõhutades vajadust vältida seadusi, millest tuleb peagi loobuda.

Poliitiline positsioon on tugevalt valitsusevastane ja tulemuspõhine, raamides olukorda kui riiklikku "agooniat" ja "allakäiku" majanduses, demograafias ja välispoliitikas. Peamine nõudmine on valitsuse viivitamatu tagasiastumine, et anda Riigikogule võimalus moodustada teovõimeline valitsus. Eriti rõhutatakse korruptsiooni eiramist, maksuralli negatiivset mõju ja demograafiliste probleemide süvenemist. Valitsuse tegevust nimetatakse "tuima panemiseks" ja ideoloogilisest pimedusest lähtuvaks.

Poliitiline positsioon on tugevalt rahvusriiklik ja globalistlikke/liberaalseid poliitikaid vastustav, eriti sisserände ja odava tööjõu teemal. Peamised murekohad on Eesti demograafiline kriis, rahvusriigi hävimise oht ja regionaalpoliitika puudumine. Hoia on väärtuspõhine ja äärmiselt kriitiline, süüdistades valitsevaid jõude riigi kriisi viimises ja lobistide huvide teenimises.

Kõneleja keskendub tugevalt rahvusriikluse, keelepoliitika ja demograafiliste küsimuste ümber, väljendades muret sündimuse languse ja Eesti elanikkonna venekeelseks muutumise pärast 10–20 aasta jooksul. Ta on tugevalt vastu riigipoolsele venekeelse meedia rahastamisele ja automaksule, seades poliitilised seisukohad raamistikku, mis on sügavalt väärtuspõhine (rahvuslik julgeolek) ja valitsuse tegevust kritiseeriv (korruptsioon, ebakompetentsus). Poliitiline positsioon on äärmiselt kriitiline valitsuse tegevuse suhtes, nõudes tagasiastumist.

Kõige silmatorkavam teema on tugev vastuseis vaktsineerimissunnile ja selle propageerimisele, mida käsitletakse kui "süstimishullust". Poliitiline seisukoht on väärtuspõhine, rõhutades, et sund on tekitanud ühiskonnas laialdase skeptitsismi ka vanade vaktsiinide suhtes. Lisaks kritiseeritakse teravalt peavoolumeedia kallutatud kajastust koroonaküsimustes, seades kahtluse alla meedia objektiivsuse.

Poliitiline fookus on valitsuse vastutuse ja läbipaistvuse puudumisel ning parlamendi allasurumisel. Kõneleja vastandub tugevalt valitsuse käekirjale, mis hõlmab Riigikontrollile numbrite ja materjalide andmata jätmist ning komisjonidest kõrvale hoidmist. Seisukoht on jõuline ja hoiatav, viidates, et selline tegevus viib Eesti "läbi kukkunud riigi" staatusesse. See on peamiselt valitsuse tegevust ja tulemuslikkust kritiseeriv (performance-driven) hoiak.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, seades kahtluse alla peaministri legitiimsuse, viidates poliitiliste traditsioonide ja kommete rikkumisele. Peamised teemad on riigi kulude vähendamine ja Ukraina sõjapõgenike toetuste lõpetamine ning nende tagasisaatmine Ukrainasse rindele või ülesehitustöödele. Valitsuse tegevust raamib kõneleja väärtuspõhise süsteemi lagunemisena ja Reformierakonna võimu pealesurumisena.

Kõige silmatorkavam teema on riigiettevõtete (Nordica, Estonian Air) pankroti ja finantsjuhtimise ebaõnnestumine, mida käsitletakse korruptsiooni ja vargusena. Kõneleja võtab tugevalt seisukoha valitsuse vastutusvõimetuse ja teovõimetuse vastu, nõudes põhjalikku uurimist maksumaksja raha kadumise asjus. Poliitiline positsioon on tugevalt tulemus- ja väärtuspõhine, rõhutades vastutuse ja aususe puudumist. Ta hoiatab, et valede otsuste tõttu on Eesti saamas läbikukkunud riigiks.