Täiskogu istungite kaupa: Mart Helme

Kõneleja demonstreerib autoriteeti Venemaa asjade, julgeolekuasutuste tegevuse ja diplomaatia vallas, viidates oma varasematele raamatutele ja kogemusele suursaadikuna Moskvas. Ta kasutab teadmisi värbamise, manipuleerimise ja julgeolekuaspektide kohta, eriti seoses siseministri taustaga. Samuti viitab ta Siseministeeriumi arvutustele mustema stsenaariumi kohta seoses sisserändajate arvuga.

Kõneleja näitab asjatundlikkust korruptsiooni, õigusriigi ja poliitilise vastutuse teemadel, viidates oma varasemale rollile korruptsioonivastase erikomisjoni juhina. Ta käsitleb detailselt kõrgetasemelisi skandaale (Kallas, Lehtme, siseministri taustakontroll) ning eristab juriidilist ja moraalset/poliitilist vastutust. Samuti on ta kursis Euroopa Liidu poliitiliste arengutega (Rumeenia, AfD jälgimine Saksamaal).

Kõneleja demonstreerib teadmisi energeetika ajaloost, viidates tööstusrevolutsiooni algusele kivisöe kasutuselevõtuga ning purjelaevade ja tuuleveskite ajaloolisele rollile. Ta on autoriteetne fossiil- ja tuumaenergeetika efektiivsuse võrdlemisel tuule- ja päikeseenergiaga, kasutades tehnilisi termineid nagu "ebavõrdne konkurents" ja "efektiivsus".

Kõneleja näitab teadmisi rahvusvaheliste sanktsioonide režiimide osas, eristades Venemaad ja Valgevenet teistest sanktsioonide all olevatest riikidest nagu Põhja-Korea, Iraan, Venezuela ja Kuuba. Ta demonstreerib autoriteeti, seostades siseriiklikku seadusandlust otseselt USA välispoliitika ja kõrgetasemeliste rahvusvaheliste läbirääkimistega.

Kõneleja demonstreerib teadmisi demograafiliste probleemide, välispoliitiliste skandaalide ja siseriikliku bürokraatia allikate osas, märkides, et üle 80% regulatsioonidest tuleb Euroopa Liidust. Eriti detailne on ta siseriikliku jälgimisühiskonna ohtude kirjeldamisel, viidates näotuvastuse ja kogu Eestit katva kaameravõrgustiku plaanidele. Ta viitab ka Kaitseministeeriumi hangete ümber toimuvale agooniale.

Kõneleja näitab teadmisi regionaalpoliitika ja tööhõive probleemide osas, tuues esile töökohtade puuduse väljaspool Tallinna ja Harjumaad ning põllumajanduse hooajalise tööjõu olukorra. Kasutab demograafilisi argumente (sõjajärgse põlvkonna väljasuremine, rahvastiku kahanemine) ja viitab rahvusvahelistele poliitilistele sündmustele (AfD, Wilders, Le Pen, USAID).

Kõneleja näitab asjatundlikkust meediaküsimustes, tuginedes isiklikule töökogemusele ajakirjanduses ning teadmistele toimetuse töökorraldusest ja meedia finantseerimisest. Kasutatakse konkreetseid andmeid (ERR-i eelarve ~60 miljonit eurot, sündimuse statistika) ja viidatakse strateegilise kommunikatsiooni (stratkom) mehhanismidele. Samuti on kõneleja kursis USA sisepoliitiliste arengutega seoses meedia finantseerimise ja vabadusega.

Kõneleja näitab teadmisi meediakajastuste analüüsimisel ja rahvameditsiini ajaloolise konteksti eristamisel kaasaegsest ravist. Ta jälgib ja analüüsib vaktsineerimissunni sotsiaalseid tagajärgi ning meedia propagandat. Ta on teadlik vanadest vaktsiinidest (nt leetrite vastu) ja rahvalikest ravimeetoditest (hanerasv, tursaõli), mida ta kasutab retooriliste võrdlustena.

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust parlamentaarse järelevalve ja riigijuhtimise protseduuride osas, eriti seoses erikomisjonide töö ja Riigikontrolli volitustega. Ta rõhutab süsteemseid probleeme, kus ametnikud ja ministrid keelduvad komisjonidele materjale andmast või kohale ilmumast, mis takistab parlamendi tööd.

Kõneleja näitab teadlikkust poliitilistest protseduuridest (koalitsioonilepingute ja eelnõude vajadus) ning Ukraina abistamise ja põgenike teema detailidest. Esitatakse konkreetseid arve Eestis viibivate ukrainlaste kohta (üle 100 000 põgeniku, vähemalt 10 000 meest). Samuti viidatakse rahvusvahelistele võrdlustele (Rumeenia) seoses väärtustel põhineva süsteemi lagunemisega.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi Nordica ja Estonian Airi juhtumitest, viidates varasemale tööle korruptsioonivastase erikomisjoni esimehena. Ta tunneb detailseid asjaolusid, nagu tütarettevõtete kaudu raha keerutamine ja 30 miljoni euro suurune toetus, ning kritiseerib äriplaanide (kaubaveod, allhanked) ebaõnnestumist. Ta viitab Riigikontrolli ja ministeeriumi esindajatega peetud varasematele aruteludele.