Täiskogu istungite kaupa: Mart Helme

Vastandutakse teravalt valitsusele ja koalitsioonile, eriti sotsiaaldemokraatidele ja Kaja Kallase juhitud valitsusele, süüdistades neid rahanduskaoses ja vales majandus- ning energiapoliitikas. Kriitika on nii poliitika- kui ka protseduuriline, süüdistades koalitsiooni opositsiooni sundimises toetama eelnõusid, mis pakuvad vaid minimaalset leevendust. Kompromiss on välistatud, kuigi nenditakse, et opositsioon on sunnitud toetama "peenraha jagamist", et vältida propagandistide rünnakuid.

Vastasseis on väga intensiivne ja suunatud nii Riigikogu eesistuja protseduurilisele omavolile kui ka peaministri (Kaja Kallas) isiklikule käitumisele ja pädevusele. Peaministrit kritiseeritakse teravalt "rumaluse" ja reeglite eiramise eest, väites, et valitsus tallab jalge alla seadused, kontrollimehhanismid ja rahvusvahelised reeglid. Kriitika on nii protseduuriline, poliitiline kui ka isiklik.

Vastuseis on suunatud valitsusele ja sotsiaalkaitseministrile, keda kritiseeritakse teravalt empaatia puudumise, bürokraatliku vastamise ja poliitilise vastutuse vältimise eest. Rünnakud on intensiivsed ja sisaldavad süüdistusi korruptsioonis (seostades e-hääletuse kuritarvitusi Reformierakonna omanikega) ning valitsuse raha raiskamises "punastele ja liberaalsetele kampaaniatele".

Peamine vastane on Reformierakond, keda kritiseeritakse isiklikul ja eetilise tasandil, sildistades neid kuritegelikuks. Rünnaku intensiivsus on maksimaalne, nõudes vastaspartei täielikku eemaldamist Riigikogu saalist.

Peamine vastane on Siseminister Lauri Läänemets, keda kritiseeritakse vastutuse vältimise eest alluvate institutsioonide tegevuse osas. Kriitika on intensiivne ja sisaldab süüdistust ebaadekvaatses olukorra hindamises ning "ajupesu" katses, seades kahtluse alla ministri järeldused Vene eriteenistuste tegevuse kohta.

Vastuseis on suunatud valitsuse või enamuse tegevuse vastu, kritiseerides teravalt menetluslikke rikkumisi ja seadusvastasust. Kriitika on protseduuriline ja intensiivne, deklareerides, et eelnõu vastuvõtmine on ebaseaduslik, mis välistab kompromissi tulemuste legitiimsuse osas. Esineja ähvardab eelnõu tühistamisega tulevikus, mis näitab vastuseisu pikaajalist iseloomu.

Opositsiooniline hoiak on suunatud valitsusele, ministrile ja peaministrile, kritiseerides nende tegevusetust ja vastutuse vältimist. Kriitika on intensiivne, keskendudes ebaõnnestunud projektidele ja poliitilisele juurdumisele, mis välistab tagasiastumise. Kõneleja kahtlustab valitsust varjatud eesmärkide (kakskeelsus) taotlemises.