Kuude kaupa: Andre Hanimägi

Kokku kuid: 18

Täielikult profileeritud: 18

Kõik kategooriad Poliitiline positsioon Teemade ekspertiis Retoorriline stiil Tegevusmustrid Opositsiooni hoiak Koostööstiil Regionaalne fookus Majandusvaated Sotsiaalsed küsimused Seadusandlik fookus
10.2025

3 Sõnavõtud

Peamine vastasseis on valitsuse ja ministriga, kelle maksupoliitikat peetakse ebaõiglaseks ja ühiskonda lõhestavaks. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes valitsuse valikute (tulumaks vs. käibemaks) vastuolulisusele ja nende negatiivsele mõjule ebavõrdsusele.
Detailid Vaata üksikasju
09.2025

58 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud koalitsiooni maksupoliitikale, mis suurendab regionaalset ebavõrdsust ja ei ole hea eakatele. Ta kritiseerib Siseministri otsust numbrituvastussüsteemi peatamise osas, pidades seda rutakaks ja viidates, et see oli "teene pättidele". Finantsvaldkonnas seisab ta vastu pankadele, kes nõuavad laenuvõtjatelt ebaõiglaselt suuri kompensatsioone.
Detailid Vaata üksikasju
06.2025

57 Sõnavõtud

Peamised vastased on Reformierakond ja valitsus, keda kritiseeritakse otsuste venitamise (Tallinna Haigla) ja ebakompetentse juhtimise eest (LPRS-i sulgemine). Kritiseerib Siseministrit ennatliku otsuse eest LPRS sulgeda ja Justiitsministeeriumi siseministeeriumi eelnõu mittetoetamise eest. Samuti kritiseerib Keskerakonda poliitilise silmakirjalikkuse eest seoses tasuta lasteaiaga.
Detailid Vaata üksikasju
05.2025

25 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud valitsuse tegevusetuse vastu (direktiivi ülevõtmise viivitus, mille eest maksti trahve) ja eelarvepoliitika vastu, küsides selgitusi koalitsioonipartneri (Margus Tsahkna) jutule "jõhkratest kärbetest". Siseministri poliitikat relvaseaduse osas kritiseeritakse, vaidlustades poliitilist seisukohta, et relvade hulga suurendamine tagab parema turvalisuse. Kriitika on valdavalt poliitika- ja menetluskeskne.
Detailid Vaata üksikasju
04.2025

11 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud valitsuse ja ministeeriumide vastu, keskendudes peamiselt protseduurilistele ja sisulistele vigadele, nagu sotsiaaldialoogi rikkumine tööõiguse muudatustes ja ebatõhus seadusloome (Konkurentsiseadus). Eraldi kritiseeritakse riigi ebaõnnestunud kommunikatsiooni ja suhtumist Pihlakodu juhtumis, mis riivas ühiskonna õiglustunnet. Reformierakonna narratiive ja dogmasid kritiseeriti käibemaksu analüüsi teemal.
Detailid Vaata üksikasju
03.2025

28 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud peaministrile ja valitsusele (Kliimaministeeriumi ebaefektiivsus) ning koalitsioonile (kahtlused komisjonide liitmise motiivide osas). Erakondade rahastamise teemal astutakse otseselt vastu EKRE väidetele, lükates ümber ERJK kujutamise sotsiaaldemokraatide karistusorganina. Kriitika on peamiselt poliitika- ja menetluskeskne.
Detailid Vaata üksikasju
02.2025

11 Sõnavõtud

Opositsiooniline hoiak on suunatud Keskerakonna ja Andrei Korobeiniku vastu, kritiseerides nende poliitilist ebakindlust ja võimetust valimisprogrammi täita. Süüdistab opositsiooni poliitilises retoorikas ja eelnõude esitamises, mis on kergesti loodud (võimalik, et AI abil) ning millel puudub reaalne toetus. Vastandab opositsiooni tegevust riigimehelikule kompromisside tegemisele valitsuses.
Detailid Vaata üksikasju
01.2025

2 Sõnavõtud

Peamine vastane on EKRE, kelle eelnõu kritiseeritakse teravalt nii fiskaalse vastutustundetuse (400 miljoni ignoreerimine) kui ka menetluslike vigade pärast (ei vasta hea õigusloome tavadele, vale käibemaksumäära kasutamine). Kriitika on intensiivne, süüdistades opositsiooni valetamises ja teema naeruvääristamises. Kompromiss EKRE esitatud eelnõu osas välistatakse.
Detailid Vaata üksikasju
12.2024

4 Sõnavõtud

Peamine kritiseeritud opositsioonirühm on Isamaa (konkreetselt Jaanus Karilaid), keda süüdistatakse selles, et nad nõuavad eelarvekärpeid ja maksulangetusi, kuid ei paku alternatiivses eelnõus välja konkreetseid ja realistlikke kärpeallikaid. Kriitika on poliitikapõhine ja keskendub opositsiooni ebapraktilisele retoorikale, mis ei aita riigieelarvet korda saada.
Detailid Vaata üksikasju
11.2024

9 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud poliitiliste vastaste vastu, kes püüavad seaduseelnõusid moonutada (nt Isamaa kõne kinnistusraamatu teemal) või kes soovivad tühistada julgeolekuga seotud norme (KarS § 151¹). Ta kritiseerib vastaste apelleerimist üksikjuhtumitele ja rahvuslusele, nõudes poliitikapõhist lähenemist ning konkreetseid alternatiivseid lahendusi.
Detailid Vaata üksikasju
10.2024

6 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud eeskätt Mart Maastiku eelnõule, mille sisulist ja õigustehnilist problemaatilisust ning võimalikku põhiseadusvastasust ta rõhutab, toetudes Vabariigi Valitsuse 11-punktilisele arvamusele. Ta märgib ka, et Sotsiaaldemokraadid lükkasid kiirelt tagasi alternatiivi vanemahüvitise perioodi vähendamiseks, ning küsib teravalt parempoolsete erakondade murede kohta hüvitise lae osas.
Detailid Vaata üksikasju
09.2024

7 Sõnavõtud

Otsest poliitilist vastasseisu ei väljendata, kuid kritiseeritakse süsteemseid puudujääke, nagu moonutatud pilt menetlusabi andmisel ja õigussüsteemi võimalikud vead (viide õiguskantsleri kurjakuulutavale lausele). Samuti hoiatatakse riigi kulutuste kriitikute eest, kes soovivad siseturvalisuse valdkonda "allapoole kriitilist piiri" lihvida.
Detailid Vaata üksikasju
06.2024

6 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud peamiselt protseduurilistele ja poliitilistele takistustele. Ta kritiseerib Justiitsministeeriumi seisukohti põhiseadusliku riive küsimuses ja väljendab kahetsust, et finantsombudsmani loomine on jäänud "kuskile ministeeriumide lauale" lahenduseta.
Detailid Vaata üksikasju
05.2024

11 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud peamiselt neile, kes õõnestavad demokraatlikke protsesse, süüdistades EKRE-t ja endist Keskerakonda e-valimiste vastase kampaania ja polariseerituse õhutamises. Ta kritiseerib Riigikogu liikmeid, kes vaikimisi toetavad Vene mõjusfääri ideid. Samuti kritiseerib ta varasemaid valitsusi (sh oma vasakul käel istujaid) pikaajalise tegevusetuse eest maa korralise hindamise osas.
Detailid Vaata üksikasju
04.2024

4 Sõnavõtud

Puudub otsene kriitika poliitiliste vastaste suunal. Kriitika on suunatud pigem poliitilisele otsustamatusele energiaküsimustes ja Eesti kehvemale tulemusele investeeringute meelitamisel võrreldes Lätiga. Kriitika on suunatud poliitiliste protsesside ja tulemuslikkuse puudumise vastu, mitte isikute vastu.
Detailid Vaata üksikasju
03.2024

1 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud valitsuse (või vastutava ministri) tegevusetuse vastu tervishoiu alarahastuse ja süsteemsete probleemide lahendamisel. Vastuseis on poliitika- ja süsteemipõhine, rõhutades, et praegune olukord mõjutab negatiivselt kõiki elanikke.
Detailid Vaata üksikasju
02.2024

10 Sõnavõtud

Kõneleja kritiseerib teravalt panku nende ülikasumite ja madala solidaarsuse pärast. Ta vastandub Isamaa (Priit Sibul) lähenemisele ERR-i maja eelnõule, nimetades nende ettepanekut ebamõistlikuks. Ta kritiseerib ka EKRE-t (Martin Helme) SDE seisukohtade vääriti mõistmise eest. Lisaks on ta tugevalt vastu eelnõudele, mis piiravad valimisliitude õigusi, kahtlustades eelnõu esitajaid usalduse puudumises Eesti rahva tarkusesse.
Detailid Vaata üksikasju
01.2024

2 Sõnavõtud

Otsest vastuseisu ei väljendata, kuid kritiseeritakse haridusreformi rakendamise strateegiat, tuues esile konflikti kohaliku kogukonna ja omavalitsuse vahel. Kriitika on poliitikapõhine ja keskendub vastuoludele reformi aluspõhimõtete ja tegeliku elluviimise vahel.
Detailid Vaata üksikasju
Tagasi profileerimisse