Täiskogu istungite kaupa: Andre Hanimägi

Peamine kriitika on suunatud siseministri otsuse vastu numbrituvastuskaamerate sulgemisel, mida peetakse Eesti turvalisusele karmiks mõjuks ja veaks. Ideoloogiliselt vastandutakse neile, kes peavad riiklikku pettustevastast tegevuskava liigseks sekkumiseks või "lapsehoidjariigi" edendamiseks. Usuküsimustes on opositsioon suunatud Moskva patriarhaadi kui vägivallaideoloogiat õigustava institutsiooni vastu.

Kriitika on suunatud valitsuse tegevuse ja protsessi juhtimise vastu (vanglarendi teema), eriti puuduliku avalikkuse ja julgeolekuasutuste murede ignoreerimise osas. Vastuseis on protseduuriline ja poliitikapõhine, nõudes paremat menetlust ja murede lahendamist enne allkirjade andmist.

Tugev opositsioon on suunatud Reformierakonna juhitud valitsusele ebavõrdse maksupoliitika ja regionaalpoliitika kreenis olemise tõttu. Lisaks kritiseeritakse teravalt Keskerakonda (Lauri Laats) silmakirjalikkuse eest lasteaia kohatasu küsimuses, tuues esile nende varasemaid tegematajätmisi võimul olles. Kriitika on nii poliitika- kui ka ajaloolis-protseduuriline, süüdistades vastaseid rumalustes ja ebavõrdsuse suurendamises.

Peamine vastane on Reformierakond (mida nimetatakse "peaministrierakonnaks") ja peaminister isiklikult, keda süüdistatakse regionaalpoliitika väljasuretamises. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele ebaõiglusele, eriti Tallinna eelistamisele sotsiaal- ja maksupoliitikas.

Tugev vastuseis on suunatud valitsusele ja koalitsioonile, keda kritiseeritakse süsteemi peatamise ja lahenduste puudumise eest. Eriti terav on kriitika siseministri ennatliku otsuse ja koalitsiooni sisemise suutmatuse (Justiitsministeeriumi vastuseis Siseministeeriumi eelnõule) aadressil. Kriitika on peamiselt protseduuriline ja poliitiline, rõhutades tohutut ajaraiskamist.

Peamine vastasseis on valitsuse ja Reformierakonnaga, keda kritiseeritakse eelnõu toetamata jätmise eest ja poliitilise ebakõla pärast Tallinna ja riigi tasandil. Kriitika on poliitika- ja menetluskeskne, süüdistades vastaseid tegevusetuses ja ebamõistlikus jäikuses Mupo õiguste andmata jätmisel. Kõneleja heidab ette, et valitsus ei ole pakkunud alternatiivseid lahendusi ega tegele probleemiga.

Vastuseis on suunatud turujõududele lootvale poliitikale ja süsteemsetele valitsuse tegematajätmistele, mis on kriisi süvendanud. Konkreetne kriitika puudutab praeguse valitsuse otsust tõsta käibemaksu, mis lisab eluaseme hindadele tuhandeid eurosid. Samuti kritiseeritakse riigi senist praktikat müüa maad kiireks raha teenimiseks.

Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja sotsiaalministrile, keda süüdistatakse otsuste tegemata jätmises ja projektide venitamises. Kriitika on protseduuriline ja poliitiline, rõhutades, et isegi pärast koalitsioonist "tuntud piduri" eemaldamist pole edasiminekut toimunud. Kõneleja peab lisamõtlemist ja analüüsimist viivitamiseks.