Täiskogu istungite kaupa: Andre Hanimägi

Peamine vastasseis on suunatud Venemaa Föderatsiooni vastu, keda kritiseeritakse rahvusvahelise õiguse rikkumise ja konventsioonide eiramise eest, mis teeb konventsioonidest kinnipidamise Eestile ohtlikuks. Samuti adresseeritakse kriitikat neile, kes kutsuvad üles mitte taganema Ottawa konventsioonist, tunnistades nende muret, kuid seades esikohale riigi kaitsevõime.

Peamine vastasseis on Vabariigi Presidendi õigusnõunikega, kes vaidlustasid seaduseelnõu sõnastuse ja usuvabaduse tagamise, kuigi seaduse eesmärki ei vaidlustatud. Kritiseerib poliitilist retoorikat, mis püüab seaduse eesmärki suunata nunnade või õigeusklike vastu, nimetades seda poliitiliseks retoorikaks.

Kriitika on suunatud poliitilisele otsusele vähendada poliitilist vastutust kohtute haldamisel ja eelarve küsimisel, mis on poliitikapõhine vastuseis valitsuse suunale. Üks kõneleja väljendab ka otsest vastuseisu kolleegi seisukohale poliitilise rolli vajalikkuse osas.

Peamine vastasseis on siseministri ja tema erakonnakaaslastega (nt Tarmo Tamm), kelle seisukohti relvade hulga suurendamise osas kritiseeritakse kui ohtlikke. Kõneleja lükkab ümber väited, nagu oleks Sotsiaaldemokraatlik Erakond varem soovinud relvaomanikke bürokraatlikult ahistada. Kriitika on suunatud poliitika ohutusaspektidele ja valitsuse eesmärkide läbipaistmatusele.

Kõneleja vastuseis on suunatud otseselt petturitele ja nende abistajatele ("muulad"), kelle elu ta soovib seadusemuudatustega karmimaks teha. Kuritegelikku tegevust kirjeldatakse kui "paha" ja "põlastusväärset". Poliitilist vastast otseselt ei kritiseerita, vaid küsitakse valitsuse plaanide kohta.

Kriitika on suunatud valitsuskoalitsiooni vastu, eriti nende vastuoluliste fiskaalplaanide osas (kallis reform vs. kärped). Eraldi tuuakse esile koalitsioonipartneri Margus Tsahkna seisukohad sotsiaaltoetuste ja pensionide ülejõu käimise kohta, nõudes selgitusi nende kärbete ulatuse kohta.

Kriitika on suunatud valitsuse tegevuse ja tulemuslikkuse vastu, eriti seoses pikaajaliste protseduuriliste viivitustega seaduste ülevõtmisel ja regionaalpoliitiliste tagasilöökidega (koolide sulgemine). Vastuseis on suunatud ka võõrtööjõu sissetoomisele olukorras, kus oma inimesi ei suudeta Eestis koolitada.