Täiskogu istungite kaupa: Kalle Grünthal

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes õigusriigi põhimõtete rikkumisele (süütuse presumptsioon) ja valitsuse majanduspoliitika (maksusüsteem) kritiseerimisele. Kõige intensiivsem vastuseis on suunatud sotsiaalse soo kontseptsiooni vastu, mida peetakse "jaburduseks" ja ühiskondlikuks hälbeks. Fookus on nii väärtuspõhisel (põhiseadus, traditsioonilised sood) kui ka valitsuse tegevust kritiseerival (majandusprotestid) raamistikul.

Poliitiline positsioon on tugevalt valitsuse vastu, keskendudes õiguspoliitilistele vastuoludele, eriti trahvimäärade põhjendamatu tõstmise osas. Kõneleja seab kahtluse alla rahandusministri eetilise sobivuse, viidates huvide konfliktile ja isiksusehäirele. Lisaks väljendatakse tugevat vastuseisu Euroopa Liidu regulatsioonide ühtlustamisele, mis kõneleja hinnangul piirab Eesti iseseisvust ja sõltumatust.

Poliitiline fookus on omandiõiguste kaitse põhiseaduslikul tasandil. Kõneleja võtab tugeva, väärtuspõhise seisukoha, väites, et kehtiv õigusnorm, mis piirab teistmise tähtaegu, on põhiseadusvastane, kuna see riivab omandi puutumatust (PS § 32). Rõhutatakse, et põhiseadus peab rakenduma ka reaalselt, tagades omandi võrdse kaitse.

Poliitiline positsioon on tugevalt valitsuse tegevuse ja konkreetsete eelnõude vastane, eriti vanglate logistika osas, tuues esile suuri lisakulusid ja Riigikogu teadmatusse jätmist. Keskne väärtus on riigi julgeoleku sidumine inimeste hea eluga, rõhutades sotsiaalset rahulolu valitsuse tegevuse hindamisel. Kõneleja seab kahtluse alla valitsuse suutlikkuse tagada rahva heaolu, viidates laialdastele protestidele ja streigiplaanidele. Raamistik on tugevalt tulemuspõhine ja väärtuspõhine.

Kõneleja vastandub tugevalt valitsuse eelarvekärbetele, mis on tema hinnangul majandust hävitavad ja viivad ulatuslike streikideni. Ta rõhutab valitsuse tegevuse negatiivseid tagajärgi siseturvalisusele ja majandusele, seades fookusesse valitsuse halva soorituse. Poliitiline seisukoht on tugevalt opositsiooniline, sidudes eelarvepoliitika otseselt sotsiaalse ja majandusliku kriisiga.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes maksukoormuse tõstmise vastustamisele ja eelarve haldamise kriitikale. Poliitik rõhutab vajadust suunata suured ülekantavad rahasummad puudust kannatavatesse sotsiaal- ja kultuurisektoritesse. Kriitika on suunatud valitsuse ebakonsistentsusele ja varasemate lubaduste rikkumisele, mis on raamitud nii poliitika kui ka väärtuspõhise (aususe) küsimusena.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes kodanike õiguste kaitsele ja valitsemise aususele. Kõneleja vastustab kindlalt meditsiinitasude (visiidi-, retsepti-, voodipäevatasu) tõstmist, viidates Põhiseaduse rikkumisele, ning kritiseerib teravalt Riigisekretäri haridusnõude kaotamist, nimetades seda korruptsioonihõnguliseks sobinguks. Stants on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades põhiseaduslikkust ja õigusriigi põhimõtteid.

Poliitiline positsioon keskendub tugevalt valitsuse vastutusele, nõudes ministrite valeütluste kriminaliseerimist kui riigivastase tegevuse tõkestamist. Samuti toetab ta sotsiaalset õiglust, algatades eelnõu pensionäride ja teiste soodustatud isikute vabastamiseks jahipidamise tasust. Tema poliitika on suunatud aususe ja panustanud inimeste hüvede kaitsmisele, kritiseerides teravalt "valelikku globalistide poliitikat".

Poliitiline positsioon on tugevalt vastanduv valitsuse toetatud suurprojektidele, nagu Rail Baltic, mida nähakse pigem Eesti maavarade ja tooraine äraveo vahendina kui avaliku hüve teenijana. Samuti kritiseerib kõneleja konkreetseid liikluskorralduslikke lahendusi (kummipostid), pidades neid liikluse tõsisteks takistajateks. Seisukohad on esitatud tugeva kriitika ja kahtlustamise kaudu (väärtuspõhine ja tulemuspõhine raamistik).