Täiskogu istungite kaupa: Varro Vooglaid

Kõneleja demonstreerib detailseid teadmisi seaduseelnõude sisust, tsiteerides konkreetseid karistusparagrahve (nt § 23791) ja sanktsioonide summasid (kuni 400 000 eurot), et tõestada valitsuse väidetavat valet. Samuti näidatakse üles asjatundlikkust majandusküsimustes, esitades hüpoteetilisi stsenaariume käibemaksu langetamise mõju kohta laekumistele. Lisaks kasutatakse võrdlusi teiste riikide (Läti, Saksamaa) poliitiliste lahendustega.

Esineja näitab asjatundlikkust julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas, eriti seoses mereväe operatsioonide ja pardumise intentsiooniga. Ta toetab oma seisukohti, viidates endise mereväe ülema Jüri Saska ja ERR-i uudiste vahendusel, et lükata ümber ministri narratiivi. Fookuses on operatsiooni detailid (kopteri kasutamine, pardumise plaan) ning poliitilise ja sõjalise juhtimise ahel.

Kõneleja näitab asjatundlikkust maksupoliitika detailides, viidates konkreetsetele maksuliikidele (käibemaks, tulumaks) ja nende tõusude etappidele (nt 20%-lt 22%-le, edasi 24%-le). Samuti kasutatakse poliitilise toetuse numbreid (13–14%, alla 20%) oma argumentide toetuseks valitsuse legitiimsuse puudumise kohta. Oluline rõhk on pandud demokraatliku mandaadi ja valimiste-eelsete lubaduste teemale.

Ekspertiis keskendub regionaalpoliitikale, avalike teenuste kättesaadavusele ja demograafilis-majanduslikele andmetele. Kasutatakse konkreetseid statistilisi väiteid sisserände ja välistööjõu tasemete kohta ning seostatakse neid riigi tootlikkuse ja konkurentsivõime eesmärkidega. Rõhutatakse riigi suutmatust täita riiklikke funktsioone piirialadel (intsidendid piiril ja Läänemerel).

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust põhiseadusõiguse valdkonnas, eriti usuvabaduse (PS § 40) ja erakorralise seisukorra piirangute (PS § 130) osas. Ta tugineb õiguskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni aruteludele ning kasutab spetsiifilist juriidilist terminoloogiat (nt kanoonilised sidemed, põhiseaduse dogmaatika, kriminaalmenetlus). Ta rõhutab, et põhiseadusvastasus on eelnõus põhimõtteline, mitte kosmeetiline.

Kõneleja näitab üles põhjalikku teadmist andmekaitse ja õigusriikluse teemadel, viidates konkreetsetele numbritele (175 kaamerat, 20 miljonit pilti kuus) ning õiguslikele nõuetele. Ta rõhutab seaduse tasemel sätestamise vajadust isikuandmete koosseisu, andmetega tutvumise võimaluse ja hoiustamise aja osas. Ekspertiisi toetavad viited Põhiseaduse § 3-le ning Õiguskantsleri Kantselei ja Andmekaitse Inspektsiooni seisukohtadele.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi õigusloome, kohtusüsteemi haldamise ja põhiseaduslike printsiipide vallas, olles ise õiguskomisjoni liige. Kasutatakse tehnilisi termineid (nt KHAN, kassatsioonikohus, konstitutsioonikohus) ning esitatakse süsteemseid ettepanekuid kohtureformi kontseptuaalse puhtuse tagamiseks. Ekspertiis avaldub ka protseduurilises kriitikas, juhtides tähelepanu kohtusüsteemi enda arvamuse puudumisele eelnõu menetlemisel.

Kõneleja näitab üles detailset teadmist Nimeseadusest, tsiteerides konkreetseid paragrahve ja lõikeid (§ 7 lõige 3 punkt 2, lõige 4) seoses soole mittevastava nime andmise tingimustega ning pakkudes juriidilist tõlgendust. Lisaks on tal praktiline arusaam lasketiirude ja laskepaikade rajamise ning kasutamise logistikast ja riigikaitselisest prioriteetsusest.

Kõrge asjatundlikkus õigusloome protseduurides, põhiseaduslikkuse hindamisel ja parlamendi töökorras. Viitab täpsetele õigusaktide sätetele (HÕNTE § 43 lg 1 p 5, KOTS § 13 lg 2 p 10 ja 18) ning esitab statistilisi andmeid eelnõude põhiseaduslikkuse analüüsi puudumise kohta. Rõhutab, et enam kui pooltel valitsuse eelnõudel see nõue täitmata, näidates süsteemset probleemi.

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust majandusanalüüside ja modelleerimise vallas, kritiseerides lineaarseid ja aritmeetilisi meetodeid ning nõudes tarbimiskäitumise muutuse arvessevõtmist. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "stsenaariumide modelleerimine" ja "teaduspõhised analüüsid". Samuti on ta kursis Riigikogu menetlusprotseduuride ja kaasamise formaalsusega.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust riigikaitse, välismissioonide õigusliku raamistiku ja rahvusvahelise julgeoleku vallas, viidates USA seisukohtadele NATO artikli 5 ja vägede saatmise osas. Eraldi rõhutatakse põhiseaduslikku pädevust Kaitseväe välismissioonide otsustamisel ning nõutakse konkreetset julgeolekuanalüüsi riskide kaardistamiseks. Samuti demonstreeritakse teadmisi tahtelise koalitsiooni tegelikust suurusest, seades kahtluse alla peaministri esitatud arvu 10–20 riiki.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust põhiseadusõiguse, kriminaal- ja väärteomenetluse ning õigusloome normitehnika valdkonnas. Ta tsiteerib täpselt Põhiseaduse § 22 lõiget 3, kriminaalmenetluse seadustikku ja väärteomenetluse seadustikku, argumenteerides nende sätete laia kohaldamise eest. Samuti on ta teadlik Euroopa Kohtu konkurentsimenetlusalase praktika arengust ja selle vastuolust Eesti õigustraditsiooniga.