Täiskogu istungite kaupa: Varro Vooglaid

Retooriline stiil on väga võitluslik, kriitiline ja emotsionaalselt laetud, kasutades tugevaid väärtushinnangulisi termineid nagu "totalitaarne," "eemaletõukav ideoloogia" ja "otsene vale." Kõneleja toetub nii loogilistele argumentidele (sanktsioonide olemasolu tõestamine) kui ka retoorilistele küsimustele ja hüpoteetilistele näidetele (nt kompetentsete meeste vallandamine kvootide tõttu).

Stiil on alguses taotluslikult rahulik, konkreetne ja mitte-emotsionaalne, et eristuda eelnevast "emotsionaalsest tiraadist". Hiljem muutub esineja assertiivseks ja vaidlevaks, süüdistades ministrit "Vene kaardiga vehkimises" ning nõudes korduvate küsimuste kaudu selget vastutust. Kasutab retoorilisi küsimusi ja rõhutab lihtsa, konkreetse vastuse vajadust.

Retooriline stiil on väga võitluslik, süüdistav ja korduv, eriti mandaadi küsimuse rõhutamisel. Kasutatakse tugevaid süüdistusi (valetamine, petmine) ning rõhutatakse loogilist argumenti demokraatliku protseduuri rikkumisest. Kõneleja kritiseerib vastajaid, et nad ei vasta küsimustele, vaid asuvad hoopis hurjutama või rääkima teemavälistest asjadest.

Retooriline stiil on otsene, nõudlik ja analüütiline, keskendudes loogilisele argumentatsioonile (maksud vs avalikud hüved). Kõneleja nõuab vastaspoolelt konkreetsete faktide tunnustamist või ümberlükkamist, kasutades teravat tooni valitsuse strateegilise ebaõnnestumise teemal. Stiil on formaalne ja keskendub poliitilisele vastutusele.

Retooriline stiil on väga võitluslik, moraalne ja süüdistav, kasutades tugevaid emotsionaalseid väljendeid (nt "häbilooga", "nahaalne valelikkus", "farss"). Kõneleja rõhutab tungivalt austuse puudumist õigusriikluse vastu ning kasutab palju retoorilisi küsimusi ja otseseid isiklikke rünnakuid. Ta vastandab tegelikku demokraatiat (rahvaalgatus, usaldusväärne valimissüsteem) koalitsiooni poolt loodud "suitsukatte" ja "pseudoasjadega".

Stiil on juriidiliselt täpne, kriitiline ja nõudlik, rõhutades õigusriikluse põhimõtteid ja isiklikku pettumust vastutuse puudumise üle. Kasutatakse loogilisi apelle, pöördudes peaministri poole kui juristi poole, ning korduvaid küsimusi vastutuse ja väärtuste teemal. Toon on terav ja survestav, eesmärgiga sundida valitsust tunnistama ebaseaduslikku tegevust.

Retooriline stiil on formaalne, analüütiline ja kriitiline, rõhudes loogilistele argumentidele ja põhiseaduslikele printsiipidele. Kõneleja esitab süstemaatilisi küsimusi ja märkusi, kritiseerides eelnõu põhjenduste loosunglikkust ja nõudes sisulist selgust. Toon on akadeemiline, pakkudes välja kaalukaid kontseptuaalseid lahendusi, nagu Riigikohtu ja Konstitutsioonikohtu lahutamine.

Stiil on kirglik, otsekohene ja kohati teravalt poleemiline, eriti sotsiaalsete ja ideoloogiliste teemade käsitlemisel. Ta kasutab tugevaid väärtushinnanguid ja emotsionaalseid väljendeid ("naeruväärseks," "totaalne absurd") ning toetab oma seisukohti loogiliste absurdini viivate näidete (vanuse muutmine) ja seaduseteksti täpse tsiteerimisega.

Stiil on formaalne, loogiline ja kriitiline, rõhutades õiguslikku järjepidevust ning õigusriikluse olulisust. Kasutab lihtsustavaid paralleele (liiklus, koolitööd) valitsuse tegevuse ebamõistlikkuse illustreerimiseks, pöördudes ka rõdul viibivate noorte poole. Toon on jõuline, pakkudes probleemi lahendamiseks konkreetseid ja mitmetasandilisi samme.

Retooriline stiil on terav, kriitiline ja konfronteeriv, eriti vastaspoole analüüside kvaliteedi osas, mida nimetatakse "lausprimitiivseteks". Kasutatakse loogilisi argumente ja tehnilist terminoloogiat, et rõhutada vastase vigade primitiivsust, süüdistades neid "nende numbritega vehkimises".

Retooriline stiil on teravalt konfronteeriv ja süüdistav, eriti peaministri suunas, keda kritiseeritakse kehva taseme, ülbitsemise ja küsimustest kõrvalehoidmise eest. Kasutatakse loogilisi argumente (põhiseadus, tingimused, riskianalüüs), kuid toon on tungiv ja nõudlik, rõhutades vastutustundlikkuse ja põhiseaduse austamise vajadust. Kõneleja kasutab otseseid süüdistusi manipulatsioonis ja eirab vastase katseid teemat kõrvale juhtida.

Retooriline stiil on formaalne, analüütiline ja juriidiline, tuginedes loogilistele argumentidele ja seadusesätete täpsele tsiteerimisele. Toon on kriitiline ja nõudlik, eriti valitsuse suunas põhiseaduslikkuse analüüsi puudumise tõttu, ning teravalt vastanduv sotsiaaldemokraatidele. Ta kasutab näiteid (kiiruseületamine, kaameravõrgustik) põhimõtteliste dilemmade illustreerimiseks õiguskaitse tõhususe ja kodanike õiguste vahel.