Täiskogu istungite kaupa: Varro Vooglaid

Kõneleja on sookvootide ja sooideoloogia vastane, rõhutades, et ettevõtete juhtorganite puhul on oluline kompetents, mitte sugu. Väljendatakse muret riigivõimu totalitaarse laienemise pärast, mis sekkub isiklikesse valikutesse, tuues näidetena esile vaenukõne kriminaliseerimise, koduõppe piiramise ja ettekirjutused kehasse süstitava kohta.

Ebapiisav teave.

Andmed puuduvad. Kõik käsitletud teemad on seotud majanduse ja poliitilise protseduuriga.

Sotsiaalsetest küsimustest rõhutatakse avalike teenuste (haridus, tervishoid, julgeolek) kättesaadavust Kagu-Eestis kui maksumaksja õigust. Samuti tuuakse esile sisserände teema, märkides selle viimase 70 aasta suurimat taset ja selle mõju püsielanikkonnale.

Tugev poolehoid kodanikuvabadustele, eriti usuvabaduse põhimõttele, rõhutades, et seda ei tohi piirata isegi erakorralise seisukorra ajal (PS § 130). Vastustab riigi sekkumist usuühingute enesekorraldusõigusesse kanooniliste sidemete osas, pidades seda usuvabaduse lahutamatuks osaks.

Sotsiaalne fookus on kodanikuvabadustel ja privaatsusel, vastandudes jälgimisühiskonna süvendamisele. Rõhutatakse, et ebaseaduslik massiline andmete kogumine on vastuolus õigusriikluse ja põhiseaduslike väärtustega, kuna tegemist on lausalise salvestamisega, mitte ainult õiguserikkujate fikseerimisega.

Andmeid ebapiisavalt.

Sotsiaalsetes küsimustes on ta tugev relvaõiguste ja relvakultuuri arendamise pooldaja, nähes seda riigikaitse alusena. Ta on äärmiselt kriitiline "sooideoloogia" suhtes, pidades seda mõistuse- ja loomuvastaseks, ning nõuab "transideoloogia prügikasti viskamist". Ta tõstatas ka küsimuse sotsiaalhoolekande (Pihlakodu) seaduslikkuse ja prokuratuuri tegevusetuse kohta.

Ei ole andmeid.

Ebapiisavad andmed.

Andmeid pole piisavalt. Mainitakse lühidalt kohaliku omavalitsuse volikogude valimise õiguse piiramist, kuid see jäetakse teemavälisena kõrvale.

Sotsiaalküsimused on käsitletud kodanikuvabaduste ja riikliku kontrolli tasakaalu kontekstis. Kõneleja kritiseerib vaenukõne kriminaliseerimise ihalust kui rünnakut õigusriigi vastu. Ta toob näiteks üle-eestilise kaameravõrgustiku, mis on tõhus õiguskaitseorganite vahend, kuid tekitab probleeme eraelu puutumatuse põhiõiguse kontekstis.