Täiskogu istungite kaupa: Varro Vooglaid

Seadusandlik fookus on valitsuse algatuste vastustamisel, eriti soolise tasakaalu parandamise eelnõu 588 osas, mille vastu kutsutakse üles hääletama. Samuti on oluline prioriteet maksutõusude paketi (käibemaks, tulumaks) kritiseerimine ja selle legitiimsuse vaidlustamine.

Fookus on poliitilise vastutuse ja protseduurireeglite kehtestamisel, rõhutades vajadust tagada, et tulevikus oleks niivõrd tõsiste operatsioonide läbiviimiseks poliitiline heakskiit. See viitab soovile muuta või selgitada Kaitseväe ja poliitilise juhtkonna vahelisi otsustusprotsesse.

Seadusandlik fookus on suunatud olemasolevate maksuseaduste legitiimsuse vaidlustamisele mandaadi puudumise tõttu. Kõneleja tegutseb tugeva vastasena valitsuse maksupoliitikale ja nõuab erakorralisi valimisi seadusandliku tegevuse eeltingimusena, et programm saaks mandaadi alusel ellu viidud.

Seadusandlik fookus on suunatud regionaalsete maksuerisuste kehtestamisele, et lahendada Kagu-Eesti depopulatsiooni probleemi. Teine fookus on valitsuse vastutusele võtmisel arupärimise kaudu majandus- ja migratsioonifaktide osas.

Peamine seadusandlik fookus on vastuseisul usuühingute kanooniliste sidemete piiramise eelnõule ja IDEA-ga liitumise eelnõule, olles mõlema puhul tugev oponent. Ta seab prioriteediks demokraatlike reformide (rahvaalgatus, rahvahääletused, usaldusväärne valimissüsteem, riigipea otsevalimine) taastamise, et ehitada üles tõepõhine demokraatlik kuvand.

Seadusandlik fookus on nõuda, et massilise andmekogumise praktika oleks seadusesse kirjutatud, sätestades andmete koosseisu ja hävitamise aja. Samas on kõneleja vastu kiirustamisele süsteemi seadustamisega enne, kui on lahendatud küsimus, kes vastutab senise ebaseadusliku praktika eest. Ta on kriitiline valitsuse plaani suhtes lihtsalt luua õiguslik alus olemasolevale süsteemile.

Seadusandlik fookus on kohtusüsteemi reformil ja kohtute haldamise ja arengu nõukogu (KHAN) eelnõul. Kõneleja on kriitiline eelnõu praeguse vormi suhtes, eriti Riigikogu liikmete määramise osas, ning nõuab terviklikku lähenemist. Lisaks teeb kõneleja ettepaneku arutleda põhiseaduslike muudatuste üle, nagu Riigikohtu ja Konstitutsioonikohtu lahutamine.

Seadusandlik fookus on suunatud kehtiva õiguse (eriti Nimeseaduse) rangele järgimisele ja selle ideoloogiliste tõlgenduste vastustamisele. Ta näeb prioriteedina riigikaitselise infrastruktuuri arendamist, nõudes lasketiirude ja ajutiste laskepaikade kiiret rajamist. Samuti küsib ta ministrilt, kas Pihlakodu juhtum nõuaks seaduse täpsustamist.

Peamine seadusandlik fookus on olemasolevate õigusloome eeskirjade (HÕNTE) jõustamisel ja parlamendi töökorra parandamisel. On algataja rollis, tehes ettepaneku Riigikogu juhatusele mitte lülitada päevakorda eelnõusid, millel puudub nõutav põhiseaduslikkuse analüüs.

Seadusandlik fookus on eelnõu menetlemise kvaliteedil, eriti seoses kaasamise sisulisusega ja majanduslike mõjuanalüüside teaduspõhisusega. Kõneleja on aktsiiside langetamise eelnõu toetaja ja nõuab, et kriitika ja ettepanekud oleksid sisuliselt arvesse võetud.

Seadusandlik fookus on põhiseadusliku korra kaitsmisel, nõudes, et Riigikogu langetaks otsuse Kaitseväe välismissioonide kohta, mitte valitsus. Kõneleja on valitsuse ennatliku tegevuse vastane ja nõuab julgeolekuanalüüsi esitamist parlamendile, et Riigikogu saaks langetada teadliku otsuse.

Peamine seadusandlik fookus on ECN+ direktiivi ülevõtmine ja selle kooskõla tagamine Põhiseaduse § 22 lõikega 3. Oluline protseduuriline prioriteet on nõuda Vabariigi Valitsuselt hea õigusloome tava järgimist ning põhiseaduslikkuse analüüsi lisamist seletuskirjadesse, olles seega eelnõu kriitiline oponent.