Täiskogu istungite kaupa: Peeter Ernits

Retooriline stiil on väga võitluslik, kriitiline ja tungiv, kasutades tugevaid emotsionaalseid väljendeid ja isegi roppusi valitsuse suhtumise kirjeldamisel ("sitta kah see rahvas"). Kõneleja kombineerib spetsiifilisi tehnilisi fakte (ornitoloogia) moraalse pahameelega ja süüdistustega korruptsioonis. Ta kritiseerib saalis valitsevat teadmiste puudust ja parteikoosoleku formaati.

Stiil on kriitiline ja otsekohene, väljendades piinlikkust Riigikogu ajakasutuse pärast ja kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle rahva kurnatuse teemal. Kõneleja kasutab võrdlusi (Eesti vs. Soome) ja vastandab seadusandlikku tegevust reaalsele majanduslikule olukorrale. Ta nõuab keeruliste teemade selgitamist "maakeeles" ja lisab isiklikke hinnanguid poliitikutele (Kaja Kallas, Kristen).

Retooriline stiil on otsene ja kriitiline, kasutades nii protseduurilisi kui ka sisulisi küsimusi, et seada kahtluse alla ministri ja Kultuurkapitali tegevuse normaalsus. Kõneleja rõhutab teema olulisust ("ülioluline valdkond") ning kasutab oma kriitika illustreerimiseks konkreetset, detailset ja emotsionaalselt laetud näidet.

Stiil on ametlik ja küsitlev, pöördudes lugupidavalt juhataja ja ettekandja poole. Kasutatakse kerget provokatsiooni ("kummaline sarnasus Venemaaga") e-valimiste teema rõhutamiseks. Rõhk on loogilisel ja faktipõhisel teabe hankimisel.

Retooriline stiil on terav, küsitlev ja skeptiline, kasutades iroonilisi väljendeid nagu "rohepalavik" ja "märg unistus" varasemate otsuste kritiseerimiseks. Kõneleja esitab palju otseseid küsimusi, nõudes sisulist selgitust ja numbrilist kinnitust (protsendid, plaanid). Samuti kasutatakse isiklikke ja provokatiivseid küsimusi (nt Kaja Kallase soo kohta) tähelepanu äratamiseks.

Retooriline stiil on konfronteeriv ja süüdistav, kasutades tugevaid emotsionaalseid termineid, nagu "vaenlane" ja viide "okupatsioonirežiimile". Kõneleja tasakaalustab emotsionaalset apelli (rahva kurnamine) loogilise nõudega protseduurilise korrektsuse järele (mõjuanalüüsid).

Retoorika on terav, kahtlustav ja konfronteeriv, kasutades emotsionaalseid väljendeid nagu "kurja juur" ja "paruness". Kõneleja esitab loogilisi vastuväiteid, viidates kuupäevadele, kuid rõhutab narratiivi korruptsioonist ja rikkuste ümberjagamisest. Ta pöördub peaministri poole isiklikult, kutsudes teda üles rääkima selget juttu, ning lõpetab tungiva üleskutsega uurivale ajakirjandusele.

Kõneleja retooriline stiil on väga võitlev ja emotsionaalne, kasutades tugevaid sildistusi nagu "lollid otsused," "praak" ja "rahva vaenlased." Ta tasakaalustab loogilist apelli (vajadus mõjuanalüüside järele) emotsionaalse apelliga, kasutades anekdootilist lugu ettevõtjast, et illustreerida poliitika kahjulikkust. Ta kiidab õiguskantslerit, nimetades tema ettekannet "sõõmuks värsket õhku."

Retooriline stiil on teravalt ründav ja isiklik, kasutades emotsionaalselt laetud metafoore ("surmaotsus," "automaks on sinu laps," "indulgentsi ostmine"). Kõneleja esitab vastutavatele isikutele (Mart, Rene) otsekoheseid küsimusi nende isikliku südametunnistuse ja käitumise kohta. Toon on süüdistav ja keskendub vastaste vastutusele, küsides verbaalse vägivalla tekkimise kohta maal.

Stiil on terav, kriitiline ja kohati kolokviaalne, kasutades otsekoheseid väljendeid (nt "mis börsiäriettevõtete juhtkonnal püksis on"). Kõneleja kasutab tugevaid emotsionaalseid apelle, kirjeldades majandust "mudas" olevana ja süüdistades rahandusministrit kalli aja raiskamises. Ta esitab retoorilisi küsimusi, seades kahtluse alla tegevuse arukuse.

Kõne on äärmiselt formaalne, lühike ja protseduuriline, vastates ametivande andmise nõuetele. Toon on tõsine ja lugupidav, pöördudes kolleegide poole ("Head kolleegid!").