Täiskogu istungite kaupa: Peeter Ernits

Kõneleja näitab üles kõrget asjatundlikkust ornitoloogia ja keskkonnakaitse valdkonnas, identifitseerides end ornitoloogina ning tuues välja haruldaste lindude (nt väikekoovitaja, konnakotkad, kaurid) populatsiooniandmeid ja ohustatust. Samuti on tal detailne teadmine energiaprojektidest ja finantsmehhanismidest, kritiseerides hiiddotatsioone meretuulikutele ja hüdrosalvesti projektile. Ta tugineb vestlustele energeetikutega ja teadmistele konkreetsete rabade ja rahvusparkide kohta.

Kõneleja näitab teadmisi rahvusvaheliste lepingute (fakultatiivprotokollid) ja seadusandliku protsessi (mõjuanalüüsid) kohta, küsides nende praktilise mõttekuse järele. Ta kasutab oma argumentide toetuseks konkreetseid protsentuaalseid andmeid avaliku arvamuse küsitlustest riigi kurnamise teemal. Samuti esitab ta küsimusi riigikaitse, elutähtsate teenuste välismaise dubleerimise ja Balti riikide põlevkivi konteksti kohta.

Kõneleja näitab detailset teadlikkust Kultuurkapitali rahastusprotsessidest, teades täpset toetussummat (5850 eurot) ja tagasilükkamiste arvu (neli korda). Ekspertiis keskendub kultuurivaldkonna rahastamise kitsaskohtadele ja konkreetsete projektide (Toomas Lepa film Arnold Rüütlist) saatusele.

Ekspertsus ilmneb e-valimiste teemal, eriti seoses rahvusvahelise jälgimise ja analüüsiga. Kõneleja teab OSCE delegatsiooni kaasamisest ja küsib spetsiifiliselt nende analüüsi edenemise kohta.

Kõneleja näitab asjatundlikkust energiapoliitika (meretuulepargid, dotatsioonid, rohepalavik) ja sotsiaalregulatsioonide (maitsete keelustamine, direktiivid) valdkonnas. Ta viitab varasematele seadustele, komisjonide aruteludele ning nõuab detailseid andmeid (protsendid, mõjuanalüüsid). Samuti on ta kursis teiste riikide (Poola) sarnaste seadusandlike sammudega.

Kõneleja näitab teadmisi seadusloome protseduuride osas, rõhutades mõjuanalüüside (mõjuanalüüsid) olemasolu ja kvaliteedi olulisust. Samuti kasutatakse argumentatsiooni toetuseks viiteid sotsioloogilistele uuringutele rahva arvamuse kohta valitsuse suhtes.

Kõneleja demonstreerib detailset teadlikkust energeetikapoliitika ajakavast ja seotud finantsmahtudest (2,6 miljardit eurot, EL-i 100 miljardit). Ta tugineb välisele eksperdile (kõrge riigiametnik/energeetika asjatundja), et selgitada skeemi olemust kui maksumaksja raha suunamist taastuvenergia ärimeeste taskutesse. Ta toob esile konkreetsed kuupäevad ja sündmused (nt Puhta Tööstuse direktiivi avaldamine ja sotside valitsusest välja viskamine).

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust õigusloome protseduurides, eriti seoses seaduseelnõude mõjuanalüüside kvaliteedi ja piiratud õigusruumiga. Ta kasutab konkreetseid näiteid (nt toitlustusettevõtja 24 kaubikuga) ja numbrilisi andmeid (5000 eurot registreerimismaksu) poliitika majandusliku kahju illustreerimiseks.

Kõneleja näitab üles spetsiifilist teadmist tuulikute tervisemõjude kohta, viidates konkreetsele teaduslikule uuringule (Zhang, Chen, Xie) rottide hippokampuse ja ruumitaju mõjutamise teemal. Samuti on ta kursis seadusandlike protseduuride ja riigieelarveliste kulutuste (70 000 eurot) detailidega, küsides komisjoni arutelude sisu kohta.

Kõneleja näitab teadlikkust Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmise protseduuridest ja tähtaegadest, märkides, et see pidi olema tehtud juba eelmise aasta detsembris. Ta tunneb käsitletava direktiivi ulatust, teades, et subjektide ring on piiratud 18 ettevõttega. Ta kasutab ka retoorilist viidet varasemale "Piirissaare madruse direktiivile".

Ebapiisavalt andmeid.