Täiskogu istungite kaupa: Peeter Ernits

Peamised vastased on praegune valitsus/koalitsioon, keda kritiseeritakse rahva eiramise, madala usalduse ja ebaeetilise poliitika eest. Konkreetsed süüdistused puudutavad sotside ja "tuuletroika" väidetavat rikkuse ümberkantimist dotatsioonide kaudu. Samuti kritiseeritakse varasemat EKRE valitsust ja Martin Helmet Sõnajalgade tuulepargi toetamise eest.

Tugev vastuseis on suunatud valitsuse tegevusele, mida süüdistatakse rahva kurnamises ja vihkamises, viidates avaliku arvamuse küsitlustele, kus 80% vastanutest tundis end kurnatuna. Konkreetset kriitikat jagub endisele peaministrile Kaja Kallasele ("täitsa hull") ja kaitseministrile sõjalise ärplemise eest. Vastuseis on peamiselt poliitika- ja tulemuspõhine, süüdistades valitsust fookuse kaotamises.

Peamine kriitika on suunatud valitsusele (ministrile) ja Kultuurkapitali otsustusprotsessidele, mida peetakse ebanormaalseks ja ebaõiglaseks. Kriitika on suunatud nii parlamendi töö alaväärtustamisele kui ka konkreetsele rahastusotsusele, mis puudutab "Eesti kõige populaarsemat presidenti".

Kriitika on suunatud e-valimiste süsteemile ja selle usaldusväärsusele, viidates kaudselt protsessi haldajatele. Otseseid poliitilisi vastaseid või isikuid ei rünnata.

Peamine vastuseis on suunatud Vabariigi Valitsusele ja koalitsioonile, kritiseerides nende poliitilist ebakindlust ja kiirustamist (nt mõjuanalüüside puudumine). Kriitika on suunatud nii poliitilisele teostusele kui ka konkreetsete isikute (Aivar Kokk) kompetentsile, keda valitsus on karmilt hinnanud. Samuti kritiseeritakse valitsuse usalduse kaotamist tuulikulahingute tõttu.

Peamine vastane on valitsus, keda kritiseeritakse intensiivselt nii poliitika sisu kui ka protseduuriliste puudujääkide (mõjuanalüüside puudumine) pärast. Kriitika on fundamentaalne, seades kahtluse alla valitsuse legitiimsuse, võrreldes seda rahvast kurnava vaenlasega.

Peamine vastuseis on suunatud eelmise valitsuse ja selle võtmeisikute (Kaja Kallas, Läänemets, Kristina Kallas, Jürgen Ligi) tegevusele seoses 2,6 miljardi euro suuruse energiaplaaniga. Kriitika on intensiivne ja keskendub eetilistele küsimustele ning kahtlustele korruptsioonis ja rikkuste ümberjagamises. Läänemetsa nimetatakse otseselt "kurja juureks", kes surus plaani peale.

Kõneleja on tugevas opositsioonis valitsusega, kritiseerides nii Kaja Kallase kui ka Kristen Michali valitsust rahva kurnamise eest. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (kahjulikud seadused) kui ka menetluslikule poolele (kiirkorras vastuvõtmine, mõjuanalüüside puudumine). Ta kritiseerib koalitsiooni saadikuid, kes viskavad opositsiooni (Isamaa ja EKRE) parandused "tuima näoga prügikasti," ning märgib koalitsioonisaadikute puudumist debati ajal.

Peamine vastane on valitsev koalitsioon, mida nimetatakse "vähemusvalitsuseks." Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (automaks, kulutused) kui ka protseduurilistele puudujääkidele (eelnõude surmaotsuste langetamine ja komisjonides lihtsalt noogutamine). Vastaseid rünnatakse intensiivselt ja isiklikult, seades kahtluse alla nende moraalse vastutuse maainimeste ees.

Peamised kriitika sihtmärgid on rahandusminister (aja raiskamise ja asendustegevusega tegelemise eest) ning endine peaminister Kaja Kallas, kelle lahkumise järel on majandus katastroofilises seisus. Kriitika on intensiivne ja süüdistab valitsust prioriteetide vääras seadmises ajal, mil riigis on teravad probleemid.

Ebapiisavalt andmeid.