Kuude kaupa: Peeter Ernits

Retooriline stiil on väga võitluslik, provokatiivne ja süüdistav, kasutades tugevaid metafoore (nt valitsuse vägivaldne ühtesseastumine rahvaga) ja irooniat (Muhamedi maksumus, "heade mõtete linn" Tartu). Kõneleja on emotsionaalne, kritiseerides aja ja närvide raiskamist, kuid toetab oma väiteid konkreetsete andmete ja viidetega (nt 8500 eurot kuus, 12 500 meest). Ta kasutab otsekoheseid pöördumisi ministrite poole, kahtlustades nende arukust.

Kõneleja stiil on äärmiselt võitlev, emotsionaalne ja sageli irooniline, kasutades tugevaid kolloquiaalseid väljendeid ("sõjamoolok", "kult rukkis", "kärntõbine kährik", "lõuad pidada"). Ta tasakaalustab loogilisi argumente (viited audititele ja seadustele) elavate lugude ja hüperboolidega (Endla karu küüditamine, istikute "massimõrv", kartulipõllul ujumine). Kõneleja kutsub avalikult üles streikima ja protestima, et valitsust survestada.

Kõneleja stiil on kirglik, sageli küüniline ja teravalt kriitiline, kasutades värvikaid ja meeldejäävaid metafoore ("vaimne onanism," "loll saab kirikus ka peksa," "singipartei on asendunud odava vorsti parteiga," "kõige rõvedam eelnõu"). Ta tasakaalustab emotsionaalseid pöördumisi (pensionärid, vaesumine) konkreetsete faktide ja numbritega (trahvisummad, protsendid). Kasutab sageli retoorilisi küsimusi ja irooniat, et rõhutada valitsuse tegevuse absurdsust.

Kõneleja stiil on sageli terav, kriitiline ja otsene, kasutades emotsionaalseid väljendeid ja rahvalikke ütlemisi ("loll saab kirikus ka peksa," "kummitempel," "massimõrv") ning isiklikke anekdoote. Ta kasutab palju retoorilisi küsimusi ja analoogiaid (Suur Peeter ja Väike Peeter, kaks suurt laeva), et rõhutada valitsuse tegevusetust ja ebaõiglust. Toon on valdavalt murelik ja süüdistav, eriti valitsuse prioriteetide osas.

Kõneleja stiil on väga võitluslik, kirglik ja teravalt kriitiline, kasutades sageli emotsionaalseid ja rahvakeelseid väljendeid (nt "majandus on mudas," "lollid otsused," "rahva vaenlased"). Ta kasutab metafoore ("klaasseinad," "asendustegevus") ja esitab retoorilisi küsimusi, et rõhutada valitsuse tegevuse arukuse puudumist. Toon on valdavalt süüdistav ja pakiline, kutsudes üles vastutusele ja uurimisele.