Täiskogu istungite kaupa: Peeter Ernits

Toon on kriitiline, küsitlev ja irooniline, viidates ministri ettekandele kui "haiku laadi ettekandele". Kasutab tugevaid metafoore (Eesti majandus mudas, kivid ettevõtjatele jala külge) rõhutamaks majanduslikku kahju. Nõuab pidevalt detailseid andmeid ja prognoose, seades kahtluse alla valitsuse väited minimaalsetest mõjudest.

Stiil on otsene ja küsitlev, keskendudes konkreetsete andmete ja selgituste saamisele ("Kui palju neid on?", "Kes nad on?"). Kuigi pöördumine on formaalne ("Austatud minister!"), nõuab ta keeruliste teemade sisu avamist "maakeeles", viidates soovile lihtsustada tehnilist infot. Toon on asjalik ja nõudlik.

Stiil on formaalne ja otsekohene, pöördudes juhataja, peaministri ja ministri poole. Kõneleja kasutab retoorilisi küsimusi, et seada kahtluse alla valitsuse prioriteedid ja tegevused. Toon on küsitlev ja kriitiline, rõhutades vajadust tugevamalt seista oma huvide eest.

Kõneleja toon on väga kriitiline, otsekohene ja sageli emotsionaalne, kasutades korduvalt sõna "piinlik" ja väljendeid nagu "käitume lollilt" ja "tule taevas appi." Ta kasutab palju retoorilisi küsimusi ja rahvapäraseid võrdlusi (väikene nagu kirp, lällamine), et rõhutada parlamendi tegevuse mõttetust. Argumentatsioon toetub nii isiklikele väärtushinnangutele (ema õpetus) kui ka loogilisele kriitikale (ajakulu vs majanduskriis).

Retooriline stiil on kriitiline ja analüütiline, kasutades tugevaid metafoore (nt Riigikogu kui "lõhnastatud kummitempel" ja seadused kui "kaks suurt laeva"). Kõneleja rõhutab süsteemseid ja protseduurilisi vigu, esitades sageli küsimusi ministrile või ettekandjale, et rõhutada ebakõlasid. Toon on pigem murelik ja süüdistav, rõhutades vajadust kainelt mõelda.

Kõneleja retooriline stiil on otsene ja küsitlev, kasutades isiklikku võrdlust ("Mind nad millegipärast ei taha") poliitilise teema sissejuhatuseks. Kasutatakse spekulatiivseid ja retoorilisi küsimusi (nt naiste kergema saagi teooria) detailse vastuse esilekutsumiseks, hoides tooni formaalselt, kuid isiklikult.

Retooriline stiil on avameelne ja vestluslik, alguses väljendatakse segadust eelnõu menetluse osas. Kõne lõpeb kriitilise ja iroonilise märkusega parlamendidebattide formaadi kohta, kus kõnelejad võivad rääkida "maast ja ilmast".

Stiil on segu isiklikust kogemusest ja protseduurilisest kriitikast, olles üldiselt analüütiline ja otsekohene. Ta kasutab tugevaid metafoore, võrreldes suurkiskjate võimu metsas valitsuskoalitsiooni võimuga. Kuigi ta kritiseerib poliitilist arrogantsi (Jürgen Ligi) ja ebaefektiivsust, lõpetab ta sõnumi lepitavalt, rõhutades koostöö vajalikkust ja soovides kõigile kena kevadet.

Retooriline stiil on terav, süüdistav ja nõudlik, kasutades retoorilisi küsimusi vastutuse nõudmiseks ("kes selle kinni maksab?"). Kõneleja kasutab tugevalt emotsionaalselt laetud ja pejoratiivseid väljendeid, nagu "molutanud", ning tsiteerib rahvalikku vanasõna ("loll saab kirikus ka peksa") valitsuse tegevuse iseloomustamiseks.