Täiskogu istungite kaupa: Peeter Ernits

Retooriline stiil on konfronteeriv ja emotsionaalselt laetud, kasutades jutustust traagilisest sündmusest (Nõo juhtum) süsteemi puudujääkide illustreerimiseks. Kõneleja esitab ettekandjale otseküsimuse, nõudes konkreetset seisukohta kohtuniku vastutuse osas, mis viitab pigem väljakutsele kui dialoogile.

Stiil on väga võitluslik, emotsionaalne ja pakiline, kasutades sageli tugevaid ja kriitilisi väljendeid (nt "groteskiks", "piinlik", "mõnitamine"). Kõneleja kasutab isiklikke lugusid (kraatris seismine, vastiku heli kuulmine) poliitilise kriitika võimendamiseks ja valitsuse ebakompetentsuse rõhutamiseks. Ta süüdistab valitsust ärplemises ja ebaaususes, kasutades analoogiaid nagu ohvri ja koduvägivallatseja suhe koalitsioonis.

Retooriline stiil on teravalt ründav ja irooniline, kasutades valitsuse aadressil isiklikke ja emotsionaalseid süüdistusi ("käed ju värisevad ja pilk on tuhm"). Argumentatsiooni toetavad tugevad vastandused ja rahvusvahelised võrdlused (Saksamaa vs. Venemaa/Venezuela), rõhutades skepsist ja usaldamatust.

Kõnestiil on võitlev, irooniline ja emotsionaalselt laetud, eriti valitsuse ja Riigikogu juhtkonna suhtes. Kasutatakse tugevaid väljendeid (nt "kuldne kolonn," "naeruväärne," "piinlik," "alandav") ja küünilisi metafoore ("kirsiks tordil," "sööge või närige muru"). Kõneleja esitab sageli retoorilisi küsimusi ja kasutab isiklikke näiteid (nt Tarmo juhtum), et rõhutada poliitika tagajärgi.

Retooriline stiil on väga konfronteeriv, süüdistav ja kiireloomuline, pöördudes otse juhataja poole terava märkusega ("et lõpuks märkasite"). Kasutatakse emotsionaalseid ja mitteametlikke väljendeid ("täielikku jama") peaministri vastuse diskrediteerimiseks, keskendudes loogika asemel protseduurilisele ja moraalsele hukkamõistule.

Stiil on valdavalt kriitiline ja otsene, kasutades süsteemse ebaõnnestumise illustreerimiseks konkreetseid ja dramaatilisi lugusid, nagu Tarmo juhtum. Kõneleja kasutab emotsionaalselt laetud ja teravat keelt ("Talibani-laadne enesetapurünnak") ning esitab ministrile teravaid retoorilisi küsimusi, kuid majandusteemas on pragmaatiline ja numbritele keskenduv.

Retooriline stiil on väga võitluslik, emotsionaalne ja tungiv, väljendades korduvalt raevu ja rahulolematust valitsuse tegevuse ning Riigikogu protseduuride suhtes. Kasutatakse šokitaktikat (koeratoit, enesetaputerrorist Tarmo) ja retoorilisi küsimusi, et rõhutada sotsiaalse hädaolukorra tõsidust. Ta kritiseerib debatti kui "mõnusat rituaalset tantsu", kus vastuseid ei anta, ja pöördub sageli tühja saali poole.