Kuude kaupa: Madis Timpson

Stiil on valdavalt formaalne, analüütiline ja protseduuriline, sobides komisjoni ettekandja rolli. Toon on keskendunud õiguslikele ja menetluslikele küsimustele, tuginedes loogilistele argumentidele ja seadustiku sätetele. Esineb lühike, kerge irooniline poliitiline kõrvalmärkus Reformierakonna liikme Epleri suunas, kuid see ei domineeri üldist ettekannet.

Stiil on formaalne, analüütiline ja argumenteeritud, kasutades nii tugevaid väärtuspõhiseid apelle (vabadus, eetika) kui ka detailset protseduurilist aruandlust. Ton on üldiselt tõsine ja lugupidav, pöördudes tihti põhiseaduse ja õiguskantsleri seisukohtade poole. Esineb ka terav isiklik märkus vastase suunas (Reinsalu) ja kriitilisi metafoore (mõttepolitsei, sõnavaht).

Kõneleja stiil on valdavalt ametlik ja protseduuriline, eriti komisjoni ettekandeid esitades. Isiklikes seisukohtades on ta aga otsekohene ja kaitsev, nimetades opositsiooni umbusaldusavaldust "intellektuaalselt tagasihoidlikuks" ja "küündimatuks". Ta eelistab loogilisi argumente ja faktidele tuginemist (nt süsteemi tõhususe langus, vanglate tulupotentsiaal), kasutades samas ka emotsionaalseid apelle (inimeste töölesaamine pere toitmiseks).

Stiil on formaalne, lugupidav ja küsimustele orienteeritud, pöördudes alati "Lugupeetud minister" poole. Kõneleja kasutab loogilisi argumente, et juhtida tähelepanu puudustele (nt halduskoormuse kasv, aegumise oht) ja nõuab konkreetseid plaane või numbreid (nt vangi ülalpidamiskulu). Ta on analüütiline ja rõhutab ajaloolist konteksti, et toetada oma seisukohti.

Stiil on väga formaalne ja lugupidav, sisaldades korduvaid tänusõnu ettekannete eest ("Suur tänu ettekande eest!"). Samas esitatakse otsekoheseid ja kriitilisi küsimusi valitsuse tegevuse kohta, eriti seoses seaduserikkumise võimalusega. Rõhk on loogilisel argumentatsioonil ja konkreetsete plaanide nõudmisel.

Kõneleja stiil on valdavalt formaalne, neutraalne ja protseduuriline, tegutsedes peamiselt raportöörina, kes annab ülevaate komisjonide aruteludest. Ta tasakaalustab erinevaid seisukohti (nii ministeeriumi selgitused kui ka kolleegide kriitika) ning keskendub loogilistele ja faktipõhistele kokkuvõtetele, mitte emotsionaalsetele üleskutsetele.

Retooriline stiil on väga formaalne, analüütiline ja protseduuriline, keskendudes faktide ja komisjoni töö tulemuste edastamisele. Toon on neutraalne ja informatiivne, vältides emotsionaalseid üleskutseid. Kõneleja kasutab loogilisi argumente ja viitab konkreetsetele numbritele ning juriidilistele detailidele, esinedes raportööri rollis.