Täiskogu istungite kaupa: Madis Timpson

Kõneleja stiil on formaalne, detailne ja rangelt protseduuriline, olles iseloomulik komisjoni ettekandjale. Ta toetub loogilistele argumentidele ja faktilisele aruandlusele, loetledes hoolikalt konsulteeritud institutsioonid, esitatud küsimused ja hääletustulemused (nt 7 poolt, 2 vastu). Emotsionaalseid või isiklikke apelle ei kasutata, keskendudes objektiivsele seadusloome protsessi kajastamisele.

Retooriline stiil on formaalne ja lugupidav, alustades pöördumist istungi juhataja ja Eesti Panga presidendi poole. Kõneleja annab ettekandele positiivse hinnangu ("väga huvitav ettekanne") ning esitab seejärel konkreetse, analüütilise küsimuse, mis on suunatud faktide ja hinnangute hankimisele.

Retooriline stiil on asjalik, argumenteeritud ja loogiline, keskendudes juriidilistele põhjendustele (proportsionaalsus, legitiimsus). Toon on enesekindel ja veenev, kasutades retoorilisi küsimusi vastaste seisukohtade kahtluse alla seadmiseks. Kõne on formaalne ja keskendub poliitika sisule, mitte emotsioonidele.

Stiil on formaalne ja analüütiline, tuginedes tugevalt põhiseaduse preambulile ja sätetele. Toon on murelik seoses vabaduse ja ülereguleerimisega, sisaldades nii loogilisi argumente (proportsionaalsus, läbipaistvus) kui ka üleskutset isiklikule vastutusele. Lõpetuseks kasutati lühikest ja teravat repliiki kolleegi kritiseerimiseks.

Retooriline stiil on segu formaalsest (seaduse tsiteerimine) ja emotsionaalsest/dramaatilisest toonist. Kasutatakse hüperbooli ja liialdatud muret ("hirm," "kiirabi kutsuda") eesmärgiga rõhutada vajadust võtta vaheaeg ja kontrollida kolleegi olukorda. Apellatsioon on pigem emotsionaalne kui loogiline.