Kuude kaupa: Madis Timpson

Poliitiline fookus on suunatud riikliku julgeoleku ja kriitilise taristu kaitsele, eriti seoses Estlink 2 kaabli kahjustamisega. Kõneleja toetab õigusruumi karmistamist, et tagada Eesti juriidiliste isikute vastu toime pandud tegude eest vastutus ka väljaspool Eesti territooriumi. Samuti toetatakse heidutava mõjuga rahaliste karistuste (kuni 4 miljardit eurot) kehtestamist ning jälitustegevuse laiendamist kohtuliku kontrolli all. Poliitiline raamistik on tugevalt poliisipõhine ja suunatud riigi kaitsevõime parandamisele.

Poliitiline positsioon on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades vabaduse ülimuslikkust ja isiklikku vastutust riigi liigse sekkumise vastu. Samal ajal toetab kõneleja tugevalt sotsiaalriigi põhimõtet, eriti haavatavate rühmade (pensionärid) kaitset, ning eesti rahvuse ja kultuuri kaitsmist. Peamine suund on riigi sekkumise piiritlemine ja seaduste läbipaistvuse tagamine. Poliitiline raamistik on segu klassikalisest liberalismist (vabadus) ja sotsiaalsest vastutusest (turvavõrk).

Poliitiline positsioon on tugevalt keskendunud õigusriigi põhimõtete kaitsmisele ja kohtusüsteemi tõhususe parandamisele, lükates tagasi väited, et Eesti ei ole õigusriik. Ta toetab pragmaatilisi majanduslikke lahendusi, nagu vanglakoha rentimine tulu ja töökohtade loomise eesmärgil, ning kaitseb koalitsiooni umbusaldusavalduste eest, nimetades nende põhjendusi küündimatuteks. Ta rõhutab stabiilsust ja samm-sammulist lähenemist probleemide lahendamisel.

Poliitiline fookus on õigusloome kvaliteedil, vangistuspoliitika efektiivsusel ja halduskoormuse vähendamisel. Kõneleja rõhutab vajadust teha KarS-i üldosa muudatusi ning on mures ettevõtjate halduskoormuse kasvu pärast. Ta tunnistab oma varasemat rolli ministrina, kes esitas kompromisslahenduse, kuid nõuab nüüd paremaid ja puhtamaid mehhanisme. Tema seisukohad on tugevalt poliitika- ja protseduuripõhised, keskendudes õiglase karistuse ja kulude kokkuhoiu eesmärkidele.

Kõige silmatorkavamad teemad on seotud seadusloome kvaliteedi ja menetluskorrektusega, eriti valitsuse tegevuse osas. Poliitik toetab tugevalt õiguskantsleri ettepanekuid ja rõhutab vajadust korrektse eesti keele kasutamise järele seadustes. Samuti on oluline sotsiaalne teema elatisvõlgnike küsimus ja spordi infrastruktuuri arendamine. Stiil on pigem poliitika- ja protseduurikeskne.

Poliitiliselt rõhutab kõneleja Kesk-Eesti regionaalse abistamise vajadust, kuna piirkond jääb praegustest regionaalprogrammidest (Ida-Viru, Kagu-Eesti) kõrvale. Ta toetab tugevalt administratiivse efektiivsuse suurendamist, viidates 2015. aasta nullbürokraatia algatuse taaselustamisele. Sotsiaalpoliitikas on ta toetav haavatavate rühmade (mittetöötavad lapseootel lesed) olukorra parandamisele ja rahvusvaheliste diskrimineerimisvastaste protokollide ratifitseerimisele.

Poliitiline positsioon on suunatud seaduste parendamisele ja põhiseaduslikule vastavusele, eriti riigieelarve seaduse osas, tuues eeskujuks teisi Euroopa riike. Kõneleja toetab sotsiaalpoliitilist eelnõu, mis suurendab toetusi 90% lastele, rõhutades samas vajadust bürokraatiat vähendada. Kriitika on suunatud varasemate valitsuste (Keskerakond) tegevusetusele õiguskantsleri hoiatuste osas. Stants on peamiselt poliitikapõhine ja efektiivsusele suunatud.