Täiskogu istungite kaupa: Madis Timpson

Poliitiline positsioon on peamiselt protseduuriline, keskendudes õiguskomisjoni arutelu kokkuvõttele numbrituvastuskaamerate eelnõu teemal. Ta rõhutab vajadust eelnõu esimese lugemisega kiiresti edasi minna seoses istungjärgu lõppemisega, et suvel saaks tööd jätkata. Positsioon on pigem toetav eelnõu menetlemisele, tunnistades samas õiguskantsleri ja teiste osapoolte esitatud muresid põhiõiguste kaitse osas.

Poliitiline positsioon on tugev toetus valitsusele ja justiitsministri tegevusele, eriti vanglakohtade rendile andmise plaanile, rõhutades majanduslikku tulu ja töökohtade loomist. Kõneleja vastandub teravalt umbusaldusavaldusele, pidades selle põhjendusi küündimatuks ja intellektuaalselt tagasihoidlikuks. Positsioon on selgelt koalitsiooni kaitsev ja tulemuspõhine, kinnitades koalitsiooni soovi taotleda uut mandaati.

Kõneleja poliitiline positsioon on antud juhul protseduuriline, tegutsedes juhtivkomisjoni ettekandjana tööõiguse eelnõu esimesel lugemisel. Sisulistest teemadest tõusevad esile kaasamise (ametiühingute) küsimus ja alaealiste 1,2-kordse tunnitasu alammäära nõue, mida peeti turutingimustele mittevastavaks ja potentsiaalselt põhiseaduslikult problemaatiliseks. Fookus on poliitikapõhine, rõhutades seaduseelnõu praktilisi ja tehnilisi aspekte.

Poliitiline positsioon keskendub tugevalt õigussüsteemi tõhususele ja terviklikkusele, väljendades muret haldusasjade pikkade järjekordade (Tallinnas kaks aastat) ja kohtunike palga taastamata jätmise pärast. Kõneleja kaitseb Eestit kui õigusriiki ja rõhutab kohtusüsteemi poliitilist neutraalsust parem- või vasakpoolsete vaadete suhtes. Fookus on tulemuspõhine, rõhutades vajadust lahendada kompleksseid probleeme samm-sammult. Ta on skeptiline suurte struktuursete reformide (nt Konstitutsioonikohus) suhtes, pidades Eestit selleks liiga väikeseks riigiks.

Poliitiline seisukoht keskendub konkreetsete finantsiliste ebavõrdsuste lahendamisele, tuues näiteks välja suured erinevused avaliku elu tegelaste (Reinsalu ja Võrklaev) poolt makstavates summades (€1830 vs €5000). Seisukoht on suunatud lahenduse otsimisele, mis käsitleks seda ebaõiglast olukorda, olles seega pigem poliitika- ja õigluskeskne.