Täiskogu istungite kaupa: Madis Timpson

Kõneleja näitab asjatundlikkust õigusloome protseduurides ja andmekaitse/järelevalve teemadel, eriti numbrituvastuskaamerate regulatsiooni osas. Ta suudab eristada eelnõu versioone ja refereerida juriidilisi nüansse, nagu näiteks erinevused avaliku ruumi ja kiiruskaamerate õiguslikus regulatsioonis. Ta on kursis eelnõu muudatustega, näiteks Maksu- ja Tolliametit puudutava sätte väljajätmisega.

Kõneleja näitab asjatundlikkust justiitsvaldkonnas, eriti vanglasüsteemi (turvalisus, konserveerimiskulud) ja õigusriigi põhimõtete (ministri ja prokuratuuri eraldatus) osas. Kasutab võrdlusi teiste riikide (Belgia, Holland) vanglakohtade rentimise praktikaga ja viitab Konkurentsiseaduse menetlemise ajaloole. Ta rõhutab, et Eesti vanglad on maailma tasemel ja turvalised.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi tööõigusest ja selle tehnilistest detailidest, käsitledes spetsiifilisi teemasid nagu paindlik tööaeg, konkurentsipiirangud, TÖR-i kanded ja sotsiaalmaksu regulatsioon. Kasutatakse statistilist hinnangut võlaõiguslike lepingute osakaalu kohta (9,3%) ning viidatakse ametnike ja ministeeriumide selgitustele.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust kohtuhalduses, õigusreformide ajaloos (nt KIS-i loomine 2000. aastate keskel, kohtuhaldusreform 2008–2009) ja spetsiifilistes õiguslikes kitsaskohtades (nt tarbijakrediidivaidlused, haldusasjade riigilõiv). Ta kasutab ajaloolist konteksti ja viitab konkreetsetele seadusemuudatustele (KrMS) ning teab, millistes valdkondades on kohtunikke kõige raskem leida. Ta rõhutab kohtunike kõrget haridustaset ja nende ressursi kallidust.

Eksperditeadmised piirduvad konkreetsete finantsandmete ja avaliku elu tegelaste nimede esitamisega, mis viitavad teadmisele meedia- või regulatsioonivaldkonna kuludest. Samas tunnistab kõneleja ise, et ta pole konkreetse eelnõu sisuga jõudnud tutvuda, mis piirab tema autoriteeti seadusandluse detailides.