Täiskogu istungite kaupa: Rain Epler

Kõnestiil on väga võitluslik, otsene ja süüdistav, kasutades teravaid väljendeid nagu "putinistlik narratiiv" ja "punane ja itta vaatav pale". Esineja toetub sageli stenogrammide tsiteerimisele ja protseduurilistele küsimustele, kuid kasutab ka isiklikke ja regionaalseid anekdoote (soo taastamine) ning piltlikke väljendeid (Pandora laegas), et illustreerida poliitilisi ja sotsiaalseid ohte.

Retooriline stiil on konfronteeriv, nõudlik ja korduv, eriti peaministrilt vastuste väljapressimisel ministrite sobivuse teemal. Kasutatakse nii loogilist argumentatsiooni (energeetika kuluarvutused) kui ka teravaid, moraalseid hinnanguid, süüdistades vastaseid valetamises ja putinistliku retoorika kasutamises.

Retooriline stiil on terav, kriitiline ja süüdistav, kasutades illustratiivseid lugusid (nt pankurite visiit Stenbocki majja) valitsuse ja pankade vahelise kokkuleppe rõhutamiseks. Kasutatakse tugevaid termineid nagu "demagoogia" ja "diil oli tehtud" ning seatakse kahtluse alla nii ekspertide kui ka poliitikute ausus. Küsimuste esitamisel on märgata soovi laiendada teemat ja mitte piirduda kitsaste vastustega.

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja võitlev, eriti ministrite poole pöördudes. Kasutatakse tugevat emotsionaalset keelt ja otseseid süüdistusi vastaspoole suunas, nimetades ministri vastuseid "piinlikuks hämaks" ja süüdistades teda "häbenematult valetamises". Rõhk on loogilistel argumentidel ja faktidele viitamisel (stenogrammid, statistika), kuid eesmärk on vastase diskrediteerimine nii poliitiliselt kui ka isiklikult.

Stiil on analüütiline, kriitiline ja kohati konfronteeriv, nõudes ministritelt lihtsaid ja konkreetseid vastuseid ning nimetades üht ministri paralleeli "rumalavõitu". Kasutatakse tugevaid loogilisi argumente, tuginedes andmetele ja ametlikele dokumentidele, et rõhutada valitsuse raiskamist ja ebakompetentsust. Ühe kõne lõpetab ta optimistliku noodiga, lubades esitada muudatusettepaneku.

Kõneleja stiil on analüütiline, kuid samal ajal teravalt kriitiline ja kohati irooniline, kasutades tugevaid metafoore ("reha peale astumine", "Putin võtab dividendi"). Ta tasakaalustab loogilist argumentatsiooni (andmete ja dokumentide tsiteerimine) emotsionaalse apellatsiooniga (vastuseis "vingumise" sildistamisele) ning esitab oma seisukohti enesekindlalt ja vastandudes.

Toon on valdavalt kriitiline, nõudlik ja murelik, eriti demograafia ja perede turvalisuse teemadel, kus nõutakse ministrilt otsest vastust. Kasutatakse tugevaid emotsionaalseid ja negatiivseid võrdlusi (nt "banaanivabariik"), et kritiseerida tippametnike määramise protseduuri ja ebaeetilist väljanägemist. Stiil on formaalne, kuid sisaldab teravaid süüdistusi demagoogias ja küsimuste vältimises.

Retooriline stiil on formaalne, analüütiline ja küsitlev, suunatud ministrile ja istungi juhatajale. Kõneleja tugineb loogilistele argumentidele ja andmete kontrollimisele, viidates otse seletuskirjadele ja seaduse paragrahvidele. Toon on nõudlik, keskendudes sisulise mõju hindamisele ja finantsilise selguse saavutamisele.

Retooriline stiil on formaalne, nõudlik ja otseselt konfronteeriv, esitades küsimusi kaitseministrile. Kõneleja toetub loogilisele argumentatsioonile ja välisallikate tsiteerimisele, et sundida ministrit konkreetsemalt vastama ja oma varasemaid avaldusi avama. Kasutatakse kerget irooniat, viidates ministeeriumi töötaja võimalikule avaldusele Kapole, mis viitab poliitilisele pingele.

Retooriline stiil on formaalne ja küsimustepõhine, suunatud otse ministrile selgituste saamiseks. Toon on analüütiline ja skeptiline, keskendudes loogiliste vastuolude (eelarve ja ametnike arvu suhe) ning võimalike riskide (ebakindlus lepingutes) esiletoomisele.

Retooriline stiil on terav, kriitiline ja kohati irooniline, eriti ministri esitatud argumentide kokkuvõtmisel, mida peetakse tühjadeks loosungiteks ("tuleb seada prioriteet"). Kasutatakse loogilisi apelle, et rõhutada valitsuse eelarve vastuolusid, esitades samal ajal otseseid küsimusi tagajärgede kohta (trahvid, kohustuste täitmata jätmine).