Täiskogu istungite kaupa: Riina Solman

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust sotsiaal- ja tervishoiupoliitika valdkonnas, käsitledes detailselt visiiditasude, voodipäevatasude ja retseptitasude muudatusi. Kasutatakse konkreetseid eelarvenumbreid (nt 1,3 miljonit eurot kärbet) ja viidatakse Sotsiaalministeeriumi analüüsidele ning rahvusvahelistele näitajatele (Eesti omaosalus 22% vs 15% keskmine), et toetada väiteid vaesumise ohu kohta. Samuti on teadmisi Riigikogu Kantselei eelarveprobleemidest (IT ja palgad).

Kõneleja näitab asjatundlikkust tööõiguse ja riigipühade kompenseerimise regulatsioonide osas Eestis ja Euroopa Liidus, tuues esile näiteid Soomest, Maltalt ja Portugalist. Tal on ka teadmisi kohalike omavalitsuste tulubaasi teemadel, viidates varasemale kogemusele riigihalduse ministrina. Ta rõhutab vajadust mõjuanalüüside ja uuringute järele, mis tõestaksid puhkuse positiivset mõju produktiivsusele.

Kõneleja demonstreerib sügavat tehnilist asjatundlikkust ravimiseaduse, varude haldamise ja konkurentsiõiguse valdkonnas, viidates spetsiifilistele probleemidele (nt TÜ Kliinikumi hulgimüügi õiguse puudumine ja kvaliteedisüsteemi nõuded). Samuti on ta kursis tarbijakaitse ja finantsregulatsioonidega, tuues näiteks kiirlaenude intressipiirangud ja võrreldes neid automaksu põhimõtetega.

Kõneleja näitab asjatundlikkust valimisõiguse ja põhiseaduse muutmise protsesside osas, tuues esile koalitsiooniläbirääkimiste detaile nii riigi kui ka Tallinna tasandil. Kasutatakse võrdlevaid näiteid teistest EL-i riikidest (Saksamaa, Läti), kus kolmandate riikide kodanikel puudub valimisõigus. Ekspertiis keskendub poliitilisele strateegiale ja põhiseaduslikele muudatustele.

Kõneleja demonstreerib teadmisi regionaalpoliitika (avalike teenuste kättesaadavus, valglinnastumine, regionaalne mahajäämus) ja sotsiaalvaldkonna eelarvekärbete osas. Kasutatakse konkreetseid finantsandmeid (1,35 miljoni euro suurune kärbe, 200-eurone toetus) ja tuuakse näiteid riigiasutuste (Maksu- ja Tolliamet, Sotsiaalkindlustusamet) lahkumisest maakonnakeskustest. Eraldi rõhutatakse valdkondadeülese koostöö vajadust regionaalpoliitikas.