Täiskogu istungite kaupa: Riina Solman

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline valitsuse kärpemeetmetele ja maksutõusudele, eriti sotsiaalvaldkonnas. Kõige teravamalt kritiseeritakse üksi elava pensionäri toetuse kaotamist hooldekodudes ning tervishoiu omaosaluse suurenemist, rõhutades, et need meetmed on küünilised ja suunatud kõige haavatavamatele. Sõnastus on väärtuspõhine, rõhutades valitsuse tegevuse ebaeetilisust ja lubaduste murdmist (nt maksuvaba keskmine pension).

Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud töötajate heaolu ja puhkuse toetamisele, rõhutades seost puhkuse ja produktiivsuse vahel. Samuti on ta tugev koduomanike huvide kaitsja, vastandudes maamaksu tõusule, pidades koduomanikuks olemist väärikuse küsimuseks. Kriitika valitsuse suhtes on intensiivne, süüdistades neid sõnamurdlikkuses ja protseduurilises teerullitaktikas. Tema seisukohad on tugevalt väärtuspõhised, sidudes sotsiaalse heaolu majandusliku kasuga.

Poliitiline positsioon on tugevalt vastanduv valitsuse eelnõudele, eriti automaksule ja ravimivarude süsteemi reformile. Kriitika on suunatud eeskätt ebatõhususele, kõrgetele kuludele ja turumoonutustele, süüdistades riiki hiilivas riigistamises ja ebavõrdsete standardite rakendamises tarbijakaitse osas. Stants on peamiselt poliitika- ja tulemuspõhine, nõudes vastutust ja selgitusi endistelt ministritelt.

Poliitiline positsioon on tugevalt väärtuspõhine, keskendudes hääleõiguse piiramisele kohalikel valimistel nii kolmandate riikide kodanikele kui ka määratlemata kodakondsusega isikutele. Kõneleja rõhutab, et see on põhimõtteline väärtusküsimus, mille eest Isamaa on järjekindlalt seisnud. Ta kritiseerib valitsuse kompromissettepanekut, mis säilitaks määratlemata kodakondsusega isikute hääleõiguse, pidades seda sotside pantvangis olemiseks.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, kritiseerides valitsuse tegevust regionaalse ebavõrdsuse süvendamise ja haavatavate rühmade (hooldekodude pensionärid) toetuste kärpimise eest. Kõneleja rõhutab, et valitsuse teod (maksutõusud, teenuste koondamine) on risti vastupidised ministrite endi välja öeldud regionaalpoliitilistele põhimõtetele. Kriitika on suunatud valitsuse tegevuse ebaefektiivsusele ja väärtuspõhiste lubaduste rikkumisele.