Täiskogu istungite kaupa: Riina Solman

Peamine kriitika on suunatud Kliimaministeeriumi ja selle endiste juhtide (tänane peaminister ja riigisekretär Keit Kasemets) vastu, süüdistades neid energeetikaalase pädevuse puudumises ja kaootilises planeerimises. Kriitika on protseduuriline ja poliitikapõhine, rõhutades riigi tegevuse vastuolusid ja ebaausat konkurentsi (taastuvenergeetika on kompleksloa menetlusest väljas). Valitsuse tegevust nimetatakse "hullanud" ja "sebimine."

Vastuseis on suunatud eelnõu enneaegsele menetlemisele ja rakendamise puudulikule regulatsioonile, mitte eesmärgile tagada väärikas elulõpp. Kritiseeritakse "juhterakonna arvamust" ühiskonna küpsuse kohta ja Riigikantselei töötaja kähvamist seoses eutanaasia teemaga. Kriitika on sisuline ja keskendub turvalisuse tagamisele ning valede signaalide vältimisele ühiskonnas.

Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile, keda süüdistatakse aegluses ja suutmatuses riigi juhtimise põhimõtetes kokku leppida pärast kaheaastast võimulolekut. Kriitika on protseduuriline ja keskendub valitsuse tegevuse ebaefektiivsusele lubaduste täitmisel. Vastandatakse ministri lubadust koalitsiooni tegeliku läbirääkimiste edenemisega.

Vastaspool on suunatud ettekandjale, keda kritiseeritakse eelarvamusliku seisukoha omamise eest ja liiga kitsalt vanematele inimestele keskendumise eest. Kriitika on peamiselt protseduuriline, kaheldes vastaspoole eeltöös ja selles, kas nad on hankinud ajakohast teavet Valimiskomisjonilt puuduste likvideerimise kohta.

Peamine vastane on Reformierakonna valitsus, keda süüdistatakse maksutõusude ja toetuste kärbetega inimestelt raha äravõtmises. Kriitika on poliitikapõhine, eriti seoses automaksu, käibemaksu ja pensionisamba reformiga, mida peetakse madalapalgalisi mitteaitavaks. Esineja korrigeeris ka peaministri väiteid Isamaa teise samba lammutamise kohta.

Kriitika on suunatud valitsuse tegevusetuse vastu hooldereformi rahastusmudeli järelevalves, mis on võimaldanud teenuseosutajatel teenida suuri kasumeid. Vastandutakse ka teenuseosutajatele, kes ei ole palku järele aidanud, põhjustades kvalifitseerimata tööjõu palkamist.

Peamine vastane on Reformierakonna juhitud valitsus, keda süüdistatakse rahvale valetamises (käibemaksu osas) ja ebakompetentsuses (energiapoliitika utoopia). Kriitika on intensiivne ja süüdistav, eriti maksutõusude ja energiajulgeoleku eiramise osas. Valitsust süüdistatakse opositsioonist "üle rullimises" ja lugupidamatus käitumises poliitikutega.

Tugev poliitiline ja menetluslik kriitika on suunatud endistele valitsusliikmetele, nimetades Kaja Kallast (peaministrina), rahandusministrit ja sotsiaalkaitseministrit. Kriitika keskendub lasterikaste perede korduvate pöördumiste eiramisele ja sotsiaalkaitseministri protseduurilisele veale kirjade edastamata jätmisel.

Peamine vastuseis on suunatud Sotsiaalministeeriumi poliitikale, eriti soolise enesemääramise teema kõrvalejätmisele ja kvootide eelistamisele palgalõhe vähendamise ees. Kriitika on intensiivne ja sisaldab isiklikke süüdistusi vähemusgruppide käitumise kohta, tuginedes kõneleja varasemale ministrikogemusele. Ta kritiseerib ka eelmist sotsiaalkaitseministrit soolise enesemääramise teema tõstatamise eest.