Täiskogu istungite kaupa: Riina Solman

Kõneleja näitab üles teadmisi energeetika planeerimisest ja regulatsioonidest, viidates oma taustale endise Eesti Energia pressiesindajana ja riigihaldusministrina. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "juhitav võimsus," "kompleksloa menetlus" ja "maardlaalad." Ta toob näiteid ajaloolisest arengust (Virtsu 2004) ja viitab kehtivale strateegiadokumendile "Eesti 2035."

Kõneleja demonstreerib teadmisi meditsiinieetika ja tervishoiu praktilise rakendamise osas, keskendudes palliatiivravi puudujääkidele ja tahteavalduse rakendamisele kiirabis. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "digilugu", "palliatiivravi" ja viidatakse Hippokratese vandele ning varasematele töörühma aruteludele. Eriti rõhutatakse praktilist probleemi, kuidas tahteavaldust rakendada noorte, tervete õnnetusse sattunud inimeste puhul.

Kõneleja näitab teadlikkust spordipoliitika ja avaliku sektori palgadebatist, viidates konkreetselt ministri lubadusele spordiaasta tähtede galal 29. detsembril. Teemaekspertiis on seotud treenerite palgatõusu ja selle positsioneerimisega teiste avaliku sektori palgatõusude kontekstis. Kasutatakse konkreetseid näiteid teiste ministrite lubadustest.

Kõneleja näitab asjatundlikkust valimissüsteemi ja selle haldusliku poole teemal, viidates Valimiskomisjoni tööle ja puuduste likvideerimisele. Ta kasutab isiklikku kogemust (nii e- kui ka paberhääletajana) oma seisukoha põhjendamiseks. Samuti teab ta Valimiskomisjoni asukohta (Komandandi tee) ja selle valmisolekut teavet jagada.

Esineja näitab asjatundlikkust sotsiaalpoliitika ja vaesusnäitajate alal, viidates Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 2030. aasta eesmärkidele ja Statistikaameti 2023. aasta andmetele. Kasutatakse spetsiifilisi andmeid sotsiaalsete siirete efektiivsuse (9%) ja suhtelise vaesuse taseme kohta Ida-Virumaal. Samuti on esindatud teadmised peretoetuste mõjust sündimusele, viidates 2017. aasta reformi tulemusel sündinud kolmandate ja enamate laste arvu 25% kasvule.

Esineja näitab asjatundlikkust sotsiaalhoolekande ja hooldekodude rahastamise teemal, kasutades konkreetseid andmeid ja statistikat. Ta viitab Riigikontrolli andmetele, mainides, et 75% teenuseosutajatest tõstis hinda keskmiselt 15%, ning toob esile Pihlakodu 12 miljoni eurose kasumi pärast 2022. aastat.

Kõrge asjatundlikkus energeetika valdkonnas, viidates Soome seadusandlusele (põhivõrguettevõtte eesmärgid) ja Eesti energiapoliitika detailidele (Eleringi omaniku ootused). Kasutab tehnilist terminoloogiat (juhitavad tootmisvõimsused, CO2 püüdurid) ja tugineb energeetikaekspertidele, nagu professor Alar Konist ja teised tehnikaülikooli professorid. Samuti näitab teadlikkust sotsiaalmajanduslikest indikaatoritest (absoluutne ja suhteline vaesus, Toidupanga töö).

Kõneleja näitab teadmisi mootorsõidukimaksu erandite kehtestamise protseduuridest ja valitsuse kommunikatsioonivigadest, viidates puuetega inimestele pealesurutud liiga väikesele erandile. Detailne on teadmine õigusabi kättesaadavuse praktilistest takistustest (riigilõiv, dokumentide koostamine) kohtutee kasutamisel. Ekspertiis on suunatud õiguslike ja sotsiaalsete takistuste tuvastamisele seaduse rakendamisel.

Kõneleja näitab teadmisi sotsiaalministeeriumi varasemate tegevuskavade kohta ning tsiteerib seletuskirja palgalõhe teemal. Ta tugineb oma autoriteedile, viidates isiklikule kogemusele rahvastikuministrina, et kirjeldada vähemusgruppide omavahelisi konflikte ja ähvardusi riigi raha eest. Ta kasutab rahvusvahelisi näiteid (Pariisi olümpiamängud) sotsiaalsete regulatsioonide puudujääkide illustreerimiseks.