Kuude kaupa: Helir-Valdor Seeder
Kokku kuid: 9
Täielikult profileeritud: 9
11.2025
23 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon keskendub parlamendi töökorraldusele ja kohalike omavalitsuste pädevuse kaitsmisele. Ta väljendab Isamaa fraktsiooni nimel valmisolekut pikkadeks tööpäevadeks, kuid teeb ettepanekuid päevakorra punktide eemaldamiseks, et optimeerida istungite aega. Tugev vastuseis on sündide registreerimise tsentraliseerimisele maakonnakeskustesse, rõhutades omavalitsuste kompetentsi.
10.2025
25 Sõnavõtud
Poliitiline fookus on tugeval vastuseisul automaksule, mida peetakse ebaõiglaseks, rumalaks ja bürokraatlikuks. Kõneleja kritiseerib valitsuse poliitikat, rõhutades, et maks tapab maapiirkondade autostumise soodustamise. Seisukoht on tugevalt poliitika- ja tulemuspõhine, süüdistades koalitsiooni valimiseelsete lubaduste murdmises.
09.2025
30 Sõnavõtud
Kõneleja on tugev opositsioonipoliitik (Isamaa), kes keskendub rahvuslikule julgeolekule, keele- ja hariduspoliitikale ning majanduse konkurentsivõimele. Ta toetab kodakondsuse keelenõude tõstmist B2 tasemele ja Moskva patriarhaadi mõju vähendamist julgeolekukaalutlustel. Ta kritiseerib teravalt valitsuse tegevust, eriti seoses analüüsimata ja kahjulike kliimaeesmärkide toetamisega Euroopa Liidus. Poliitiline positsioon on tugevalt väärtuspõhine ja valitsuse tegevust kritiseeriv.
06.2025
28 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse kritiseerimisele strateegilise lühinägelikkuse (julgeolek) ja ebaefektiivse majandamise (maksutõusud, eelarve planeerimine) osas. Poliitilises raamistikus rõhutatakse konservatiivset ja pikaajalist ettenägemist, eriti riigikaitse küsimustes, ning kritiseeritakse Euroopast tulevate "kampaania korras kaasa minevate voolude" järgimist. Esineja esindab Isamaa fraktsiooni seisukohti, tuues esile erakonna ajaloolist järjekindlust (nt 2004. aasta konventsiooni vastustamine).
05.2025
17 Sõnavõtud
Tegemist on tugeva opositsioonilise poliitikuga, kes keskendub valitsuse tegevuse ebakvaliteedi ja läbipaistmatuse kritiseerimisele. Peamised poliitilised seisukohad hõlmavad riigi julgeoleku tagamist (toetades vastava seaduseelnõu vastuvõtmist) ja ranget fiskaaldistsipliini, olles skeptiline valitsuse loosunglike kärpeplaanide suhtes. Poliitik rõhutab vajadust pikaajalise ja ettenägeliku poliitika järele, eriti julgeoleku ja maaelu arengu küsimustes.
04.2025
14 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse majandus- ja maksupoliitika teravale kritiseerimisele. Kõige silmatorkavamad teemad on automaksu vastustamine, mida käsitletakse inimeste karistamisena, ning valitsuse eelarvepoliitika vastuolulisus ja ebaefektiivsus. Ta nõuab riigi kulude kärpimist ja efektiivsuse suurendamist, toetades samal ajal maksude vähendamist. Kriitika on peamiselt suunatud valitsuse kehvale sooritusvõimele ja segastele sõnumitele.
03.2025
12 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse tekitatud "segadusele ja korralagedusele" ning "maksusõjale" rahva vastu. Kõige olulisemad teemad on riigikaitse tegeliku võimekuse suurendamine (mitte ainult protsentide lugemine) ja vasakpoolsete algatuste tagasipööramine ning bürokraatia vähendamine. Poliitika raamimine on peamiselt tulemuspõhine (valitsuse ebaõnnestumised) ja väärtuspõhine (julgeolek ja põhiseaduslik kord).
02.2025
36 Sõnavõtud
Kõneleja esindab tugevat, tulemus- ja väärtuspõhist opositsiooni valitsusele, toetades peaministri umbusaldamist. Peamised seisukohad on valitsuse läbipaistmatu ja riigile kahjuliku energiapoliitika vastustamine ning kohalike valimiste hääleõiguse piiramine ainult Eesti kodanikega, viidates julgeoleku- ja integratsiooniohtudele. Valitsuse tegevust iseloomustatakse kui kaootilist ("ligadi-logadi") ja ebademokraatlikku (otsused enne debatti).
01.2025
13 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline ja valitsuse tegevust kritiseeriv, keskendudes demograafilisele katastroofile kui Eesti riigi probleemile number üks. Kriitika on suunatud ka valitsuse maksupoliitikale (automaaks) ja kärpemeetmetele (peretoetused), mis tekitavad ebakindlust. Oluline rõhk on ka Riigikogu töökorralduse ja protseduurireeglite järgimisel, süüdistades juhatust pretsedenditus päevakorra koostamises.