Täiskogu istungite kaupa: Vadim Belobrovtsev

Kõneleja näitab teadmisi põhiseadusõiguse ja politoloogia valdkonnas, viidates mitmetele ekspertidele, nagu õiguskantsler, endine KAPO juht ja Tartu Ülikooli professor Piret Ehin. Majandusteemade käsitlemisel tugineb ta konkreetsetele andmetele ja analüütikute hinnangutele, mainides Konjunktuuriinstituudi juhti ning töötuse kasvu neljandat kuud järjest. Ta kasutab statistikat majanduse kahanemise (kümme kvartalit) ja toiduhindade tõusu (40%) rõhutamiseks.

Kõneleja näitab teadmisi demograafilistest andmetest, tuues välja konkreetse rahvaarvu vähenemise numbri ja sisserände mõju. Samuti on ta kursis juriidiliste ja finantsdetailidega, mis puudutavad Euroopa Liidu konkurentsidirektiivi ülevõtmist ja sellega kaasnevaid trahve (€400 000 + igapäevane lisasumma). Ta viitab ka Eesti Põhiseaduse § 28-le, rõhutades paljulapseliste perede kaitse vajadust.

Kõneleja näitab asjatundlikkust rahvusvaheliste avalduste võrdlevas analüüsis, hinnates Eesti eelnõu kvaliteeti (nimetades seda "praagiks") võrreldes Leedu, Poola ja Läti konkreetsete ja dokumentidele viitavate avaldustega. Tal on teadmisi Riigikogu töökorraldusest, viidates asendamisele põhiseaduskomisjonis ja olulisele arutelule.

Kõneleja näitab asjatundlikkust demograafia valdkonnas, kasutades konkreetseid statistilisi andmeid sündide (9646) ja surmade (15 596) kohta ning rahvaarvu kahanemise numbreid. Samuti on ta kursis valitsuse fiskaalpoliitika detailidega, viidates automaksule ja paljulapseliste perede toetuse vähendamisele. Ta tunneb hästi ka Riigikogu sisemisi protsesse ja väljaandeid (Riigikogu Toimetised).

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust demograafia vallas, kasutades konkreetseid statistilisi andmeid sündide, surmade ja rände saldo kohta. Ta toob esile, et suri 6000 inimest rohkem kui sündis, ja märgib, et negatiivne tendents on püsinud alates 2021. aastast. Lahendus on struktureeritud kolme põhifaktori ümber: perekonna majanduslik seis, kindlustunne/turvatunne ja riigi tugi.

Kõneleja näitab asjatundlikkust eelarvestamise metoodikates, eristades selgelt tegevuspõhist ja kulupõhist eelarvet ning tuues esile viimase eelised läbipaistvuse osas. Samuti demonstreerib ta teadmisi Riigikogu protseduurireeglitest, eriti mis puudutab vastusõnavõtu õigust, isegi kui isikut ei nimetata nimepidi.

Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust haridusvaldkonnas, eriti õpetajate järelkasvu ja palgaküsimuste osas, viidates konkreetsetele faktidele (nt 1000+ õpetaja allkirja, Haridusleppega ühinenud KOV-ide väike arv). Samuti on teadlik tervishoiu suurprojektide (Tallinna Haigla) vajalikkusest ja töövõimetushüvitiste süsteemi negatiivsest mõjust töötajate käitumisele.

Kõneleja demonstreerib detailset teadmist eelarve koostamise mehhanismidest (kulupõhine vs tegevuspõhine) ja konkreetsetest finantsjuhtumitest, tuues välja täpsed summad (100 miljonit, 10 miljonit, 900 miljonit eurot). Lisaks näidatakse asjatundlikkust põhiseadusõiguse teemadel, viidates Õiguskantsleri, Eesti Juristide Liidu ja politoloogide seisukohtadele valimisõiguse küsimuses.

Kõneleja näitab teadmisi riigilõivude ja maksupoliitika detailides, viidates konkreetsetele numbritele (32,4% tõus, 20 aastat muutumatust) ning eristades lõive maksudest. Samuti on ta kursis fosforiidi kaevandamise ajaloolise keskkonnavaidluse ja väidetavate uute tehnoloogiate teemaga.