Täiskogu istungite kaupa: Vadim Belobrovtsev

Kõnestiil on ebatavaline ja meelelahutuslik, kasutades riimuvat luulevormi ja sarkasmi ("tsirkust meenutab see siin"). Toon on valdavalt võitlev ja kriitiline, sihtides isikustatud rünnakutega ministreid ja erakondi. Kasutatakse nii emotsionaalseid apelle (hümni ettemängimine) kui ka pidulikke soove (jõulurahu).

Retooriline stiil on nõudlik, teravalt kriitiline ja kohati konfronteeriv, eriti ministrite poole pöördudes. Kasutatakse tugevaid hinnanguid ("ülihalb," "vale") ning rõhutatakse vastutuse küsimust. Kõneleja toetub nii loogilistele argumentidele ja konkreetsetele andmetele (eelarve numbrid) kui ka emotsionaalsetele apellidele, rõhutades elanike turvatunde vähenemist.

Kõneleja stiil on otsene ja küsitlev, esitades nii ministrile kui ka ettekandjale teravaid küsimusi. Kodumaiste teemade puhul on toon kriitiline ja skeptiline, süüdistades ministeeriume eelarvega "hästi vabalt" käitumises ning nõudes selgitusi.

Stiil on formaalne, otsekohene ja küsitlev, suunatud ettekandjale. Kasutatakse loogilisi ja põhimõttelisi argumente (õiglus, solidaarsus), et rõhutada süsteemi ebakõlasid. Toon on analüütiline ja rõhutab vajadust läbipaistvuse järele.

Kõne on kriitiline ja võitlev, kasutades teravaid väljendeid nagu "praakasja" ja süüdistades ministeeriumi huvipuuduses sihtrühmade suhtes. Rõhutatakse loogilisi argumente (ressursside puudumine, kvalifikatsiooninõuded), kuid lisatakse emotsionaalne apell seoses kasvava finantskoormusega lapsevanematele ajal, mil makse ja aktsiise tõstetakse. Stiil on ametlik, kuid otsekohene.

Retooriline stiil on kriitiline ja väljakutsuv, kasutades tugevaid vastandusi (Eesti vs. Läti/Leedu) ja retoorilisi küsimusi valitsuse otsuste ebaõigluse rõhutamiseks. Kõneleja tsiteerib peaministri väljendit ("maksufestival") ja viitab ühiskondlikule arutelule alkoholilobi teemal, et rõhutada valitsuse ebakõlasid.

Retooriline stiil on skeptiline ja kriitiline, alustades avaldusega, et ta ei ole "nii suur optimist". Kõneleja kasutab loogilisi argumente, viidates konkreetsele näitele (järgmise aasta eelarve ja rahanduskomisjoni esimehe kommentaarid), et illustreerida opositsiooni ettepanekute mahahääletamist. Toon on otsene ja keskendub õigluse küsimusele.

Stiil on kriitiline ja küsitlev, kasutades laialdaselt retoorilisi küsimusi valitsuse tegevuse proovile panemiseks ja selgituste nõudmiseks. Toon on formaalne ja detailne, tuginedes loogilisele argumentatsioonile ja varasemate käitumismustrite analüüsile. Eriti välispoliitilistes küsimustes on rõhk murelik ja süüdistav, viidates Eesti-Iisraeli suhete pingestamisele.

Retooriline stiil on võitlev ja kriitiline, kasutades irooniat ja sarkasmi (nt uute maksude "ilusad nimed" nagu "ravijärjekordade kaotamise maks"). Kombineerib loogilisi argumente (viited rahandusministri ütlustele, ELVL seisukohad) emotsionaalsete apellidega, rõhutades maksutõusude negatiivset mõju Eesti inimestele ja nende taskusse ronimist.

Retooriline stiil on konfronteeriv, süüdistav ja irooniline, keskendudes vastase (siseministri) varasemate lubaduste ja praeguse tegevuse vastuoludele. Kasutatakse retoorilisi küsimusi ja esitatakse kolm varianti (sh valetamissüüdistus), et rõhutada ebausaldusväärsust. Tone on formaalne, kuid väga kriitiline, rõhutades Keskerakonna "naiivsust" ministri usaldamisel.

Retooriline stiil on küsiv ja murelik, kasutades korduvalt retoorilisi küsimusi, et rõhutada valitsuse tegevuse negatiivseid tagajärgi ja nõuda vastutust. Toon on formaalne ja keskendub loogilisele argumentatsioonile, viidates isiklikule kogemusele bürokraatliku vea näitena. Kõneleja väljendab ka teatavat ambivalentsust (alkoholi/tubaka aktsiiside osas), mis annab stiilile kaalutletud iseloomu.