Kuude kaupa: Henn Põlluaas
Kokku kuid: 9
Täielikult profileeritud: 9
11.2025
2 Sõnavõtud
Vastuseis on suunatud valitsuse (ministri) ja kehtiva poliitika vastu, mis lubab ohtlikel kurjategijatel puhkust saada ja vabalt ringi kolada. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele suutmatusele tagada kodanike turvalisus.
10.2025
20 Sõnavõtud
Vastasseis on äärmiselt intensiivne ja isiklik, süüdistades vastast otseselt valetamises ja demagoogias seoses mobilisatsiooniealiste toetuste ja väljaõppega. Kriitika on suunatud vastase väidete faktilisele ebatäpsusele, kasutades küsimust "Miks te valetate siin?" rünnaku intensiivistamiseks.
09.2025
20 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud valitsuse/ministeeriumide tegevusetuse (Kaitseministeerium) ja seadusandliku hooletuse vastu (eelnõud ilma mõjuanalüüsita). Eriti terav ja isiklik rünnak oli suunatud "Eesti 200 ja ka parempoolsete ringkaitse" vastu seoses Slava Ukraini skandaaliga, süüdistades neid vastutuse vältimises ja varastatud raha tagasinõudmisest keeldumises.
06.2025
9 Sõnavõtud
Peamised vastased on peaminister ja valitsuskoalitsioon, keda süüdistatakse maksukoormuse tõstmises ja riigi julgeoleku ohustamises viisapoliitika muutmisega. Väline vastane on Venemaa, keda nimetatakse "kurjuse impeeriumiks" ja kelle hübriidsõja ohtu rõhutatakse nii miinide kui ka viisapoliitika kontekstis. Kriitika on intensiivne ja poliitika- ning isikupõhine (süüdistaes peaministrit valetamises).
05.2025
10 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus ja koalitsioonierakonnad (Reformierakond, Sotsid, Eesti 200), keda süüdistatakse ebaadekvaatsuses, naiivsuses ja riigi desarmeerimises. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitilistest otsustest (rahastamine, energiapoliitika) kuni ajalooliste vigadeni (Ottawa konventsiooniga ühinemine). Vastaste motiive kahtlustatakse, vihjates, et välissurve allhoovused võisid olla orkestreeritud Moskvast.
04.2025
9 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus (keda süüdistatakse Riigikogu muutmisel kummitempliks) ja vasakradikaalsed/vasakäärmuslikud ideoloogilised jõud, kes survestavad Eestit sookvootide ja massiimmigratsiooni suunas. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii valitsuse tegevusetusele (kormoranide probleem) kui ka seadusandlikele piirangutele, mis kahjustavad riigi suveräänsust ja parlamentaarset otsustusõigust. Kompromissi võimalust ei mainita, vaid kutsutakse üles eelnõusid tagasi lükkama.
03.2025
4 Sõnavõtud
Peamine vastuseis on suunatud Reformierakonna valitsusele ja koalitsioonile, keda kritiseeritakse otsuste venitamise, prioriteetide seadmise (demograafia) ja rahvusvahelisel areenil Eesti esiliiniriigi staatuse rõhutamata jätmise pärast. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades ministreid teema eiramises ja lahkumises arutelu ajal. Eraldi kritiseeritakse poliitikuid, kes kasutavad ohtlikku "viienda kolonni" retoorikat, pidades seda lausa ohtlikuks.
02.2025
5 Sõnavõtud
Peamised vastased on koalitsioonierakonnad (Reformierakond, Eesti 200) ja sotsiaaldemokraadid, keda kritiseeritakse teravalt mittekodanike valimisõiguse toetamise ja väidetava kahepalgelise menetlusmängu eest. Kriitika on intensiivne ja poliitiline, süüdistades neid riikliku ohu põlistamises ja opositsiooni süüdistamiseks sobiliku olukorra loomises.
01.2025
8 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Eesti 200, Sotsid). Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (automaks, riigikaitse tegevusetus) kui ka menetluslikule teerullipoliitikale. Sotsiaaldemokraadid on eraldi esile toodud "selgelt venemeelse väljapressimise" eest kodakondsuse küsimustes, süüdistades koalitsiooni poliitilises spinnis.