Täiskogu istungite kaupa: Evelin Poolamets

Retoorika on väljakutsuv ja nõudlik, keskendudes konkreetsete näidete ja vastutuse nõudmisele. Kõneleja kasutab formaalset pöördumist ("lugupeetud istungi juhataja," "hea minister"), kuid esitab seejärel teravaid ja spetsiifilisi küsimusi. Eesmärk on selgitada keerulisi olukordi avalikkusele, rõhutades vajadust tuua "elulisi näiteid".

Toon on valdavalt kriitiline, süüdistav ja tungiv, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle, rõhutades, et raha on võetud "pensionäridelt, peredelt, väikeettevõtjatelt". Esineja kasutab teravaid süüdistusi läbipaistmatuses, korruptsioonis ja "metsiku lääne" olukorras. Kasutatakse markantseid analoogiaid (hotelliketi toetamine, kabenupu saamiseks puu raiumine) ning viidatakse ajakirjanduslikele uuringutele (Õhtulehe artikkel) argumentide kinnitamiseks.

Stiil on valdavalt küsitlev, konfronteeriv ja teravalt kriitiline, sisaldades iroonilist elementi, viidates "väikesele koomilisele elemendile". Kõneleja kasutab nii loogilisi apelle (nõudes numbreid ja praktilisi näiteid) kui ka emotsionaalseid süüdistusi, süüdistades vastaspoolt diskrimineerimises ja asendustegevuses.

Retooriline stiil on väga võitluslik, emotsionaalne ja süüdistav, eriti reservväelaste teemal. Kasutatakse tugevaid emotsionaalseid apelle ("piinlik on kuulata") ning otseseid süüdistusi tahtejõu ja võimekuse puudumises ("ei ole tahtmist, ei ole võimekust"). Kõneleja lõpetab retoorilise küsimuse ja avaliku usaldamatuse väljendamisega ettekandja lubaduste suhtes.

Retooriline stiil on tõsine, tungiv ja tugevalt kriitiline, eriti rahvastikukriisi teemal, kasutades emotsionaalseid apelle rahvuse püsimajäämisele. Kõneleja nõuab konkreetseid meetmeid ja strateegilist juhtimist, vastandades seda valitsuse "pealiskaudsetele arengukavadele" ja "tühjadele lubadustele". Stiil on ametlik ja keskendub institutsionaalsele vastutusele ja põhiseaduslikele kohustustele.

Stiil on formaalne, küsitlev ja väljakutsuv, kasutades pöördumisi "lugupeetud istungi juhataja" ja "hea ettekandja". Kõneleja tugineb peamiselt loogilistele ja statistilistele apellidele, esitades ametlikke andmeid (surmade arv nädalas) ning nõudes selgitust võimaliku põhjus-tagajärg seose kohta. Toon on tõsine ja murelik, seades kahtluse alla ametliku narratiivi.

Retooriline stiil on formaalne, analüütiline ja küsitlev, keskendudes konkreetsete detailide ja tingimuste väljaselgitamisele. Toon on skeptiline ja nõudlik, eriti keskkonnariskide teemal, ning apelleerib loogikale ja vajadusele tõenduspõhiste vastuste järele. Puuduvad emotsionaalsed üleskutsed, rõhk on poliitilisel järelevalvel ja vastutuse nõudmisel.

Stiil on teravalt kriitiline, süüdistav ja murelik, eriti valitsuse ja vastutusest kõrvalehoidvate ametnike suhtes. Kasutatakse nii loogilisi argumente (komisjoni ülesanded) kui ka emotsionaalseid apelle (maksumaksja raha haihtumine, ebaõiglus). Kõneleja rõhutab vajadust poliitilise kultuuri muutumise järele, kus otsustele järgneb vastutus, ning viitab korduvalt varasematele skandaalidele (Tallinna Sadam, Autorollo) mustri väljatoomiseks.