Täiskogu istungite kaupa: Evelin Poolamets

Kõneleja toetab tugevalt regulatsioonide vähendamist ja halduskoormuse leevendamist ettevõtetele, nõudes koalitsioonilt lubatud "üks sisse, üks välja" põhimõtte rakendamist. See viitab soodsale suhtumisele dereguleerimisse majanduse edendamise eesmärgil.

Esineja pooldab turupõhist energiaturgu, kus kasumlikud projektid (nagu tuuleenergia) tegutsevad ilma riiklike toetusteta. Ta vastustab tugevalt praegust toetusskeemi, nimetades seda "otseseks raha ümberjagamiseks vaesematelt rikkamatele". Nõutakse avaliku raha suunamist sinna, kus turg ei toimi (T&A, kohalikud lahendused) ning juhitava ja mõõdetava võimsuse (põlevkivi, tuumaenergia) arendamist.

Kõneleja on fiskaalselt ettevaatlik, nõudes teada saada seaduseelnõude täpset maksumust eelarvele. Ta kritiseerib valitsust majanduse halva juhtimise eest ja peab teatud algatusi ebaefektiivseks, tuues esile bürokraatia ohu.

Toetatakse finantsmehhanismide (trahvid, tasud) indekseerimist inflatsiooni tingimustes, et säilitada nende reaalväärtus ja karistuste mõju. Kritiseeritakse eelarveprioriteete, mis eraldavad suuri summasid välismissioonidele, jättes samal ajal tähelepanuta kodumaiste kaitseväelaste õiglase hüvitamise.

Majandusvaated ilmnevad maksupoliitika kaudu, kus küsitakse uute maksude (automaks, julgeolekumaks) otstarbekuse ja valitsuse parempoolse suunaga kooskõla kohta. Rahvastikukriisi lahendamist peetakse sama oluliseks prioriteediks kui majandust, viidates vajadusele suunata ressursse perede toetamiseks.

Andmeid ebapiisavalt.

Majanduslikud vaated keskenduvad strateegiliste maavarade (fosforiit, haruldased muldmetallid) kasutamisele riigi julgeoleku kindlustamiseks ja rahvusliku rikkuse fondi loomiseks. Rõhutatakse, et majandustegevus peab olema rangelt reguleeritud, et vältida kahju põhjaveele ja kohalike elanike elukeskkonnale.

Majandusvaated rõhutavad maksumaksja raha kaitsmist ja kritiseerivad riigi ebaefektiivset ettevõtete juhtimist, eriti kui puudub hoolsuskohustus ja riskianalüüs. Kõneleja kahtleb riigiettevõtete vajalikkuses (eriti lennunduses), kui turusituatsioon võimaldab odavalt lennata naaberriikide maksumaksja raha eest. Ta nõuab vastutust finantskahjude eest ja kritiseerib 1,5 miljoni euro andmist juba pankrotiohus ettevõttele.