Täiskogu istungite kaupa: Evelin Poolamets

Kõneleja näitab teadmisi regulatsioonipoliitika ja halduskoormuse vähendamise põhimõtete osas, viidates koalitsioonilepingus sätestatud eesmärkidele. Samuti on esil oskus nõuda selgitusi seoses põhiseadusvastase käitumise kahtluste lahendamise protseduuridega töökeskkonnas või Riigikogus.

Esineja demonstreerib põhjalikke teadmisi energiaturu ja toetusskeemide finantsaspektidest, viidates konkreetsetele andmetele nagu tuuleenergia elukaarekulu (LCOE), Nord Pooli hinnad ja Eleringi väljamaksed (üle 1 miljardi euro). Ta kasutab statistikat tuuleenergia madala kasuteguri (20%) ja toetuste osakaalu (20% tuludest) kohta. Samuti näidatakse teadmisi tuulikute planeerimisnormide, keskkonnamõjude (bisfenool A, raadamine) ja juhitava/juhusliku võimsuse tasakaalu osas.

Kõneleja näitab teadmisi piirivalve ja kogukondliku elujõu teemal, viidates konkreetselt 2023. aasta Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse uurimusele. Ta on asjatundlik ka seadusandluse fiskaalse poole pealt, nõudes majandus- ja tööstusministeeriumi kaudu tulevate algatuste eelarveliste kulude numbrilist esitamist.

Kõneleja näitab teadmisi riigikaitse eelarvestamise (välismissioonide kulud) ja finantskaristuste (trahviühikud, indekseerimine) valdkonnas. Argumente toetatakse konkreetsete finantsandmete ja ajaliste viidetega, näiteks viimase tasude tõstmise kuupäevaga 2017. aastal ja trahvisummadega kuni 400 000 eurot. Eriti rõhutatakse inflatsiooni mõju rahatrahvide ja tasude reaalsele väärtusele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust rahvastikupoliitika ja demograafia valdkonnas, viidates arengukavadele (Heaolu arengukava) ning institutsionaalsele korraldusele (Sotsiaalministeeriumi roll). Ta rõhutab vajadust keskse juhtimise ja strateegilise nägemuse järele, pakkudes lahendusena peaministri rahvastikubüroo loomist. Samuti on ta kursis põhiseaduskomisjonis käimasolevate aruteludega valimisõiguse piiramise teemal.

Kõneleja näitab teadmisi rahvatervise ja meditsiiniliste kõrvalmõjude (müokardiit, perikardiit) valdkonnas, kasutades spetsiifilisi termineid ja viiteid vaktsiinidele (Moderna, mRNA). Ta toetab oma väiteid konkreetsete andmetega, viidates Eesti statistikaameti surmade näitajatele ja Põhjamaade (Soome, Rootsi, Norra, Taani) vaktsineerimispoliitikale.

Kõneleja näitab asjatundlikkust nii rahvusvahelise julgeoleku ja maavarade varustuskindluse (MSP, haruldased muldmetallid) kui ka keeruliste siseriiklike keskkonnateemade (fosforiidi kaevandamine, põhjavee säilimine) osas. Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat ja viidatakse konkreetsetele strateegilistele lepingutele ning ministri varasematele avaldustele. Nõutakse sõltumatuid analüüse, mis viitab soovile tugineda ekspertarvamustele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust Nordica juhtumi finants- ja juhtimisalastes detailides, viidates KredExi laenudele, lennukite vanusele, hooldusreservide puudujääkidele ja äriseadustiku hoolsuskohustusele. Ta tugineb Riigikontrolli eriraportitele ja varasemate komisjonide tööle, et põhjendada juhtimisvigade ja järelevalve puudumise uurimise vajadust. Samuti on ta kursis Nordica ajaloolise kontekstiga (Estonian Air, Erki Urva juhtimisperiood, SAS-i koostöö).