Täiskogu istungite kaupa: Heljo Pikhof

Kriitika puudub, kuid kõneleja ennetab võimalikku ministeeriumidevahelist vastutuse hajutamist, rõhutades teema regionaalpoliitilist tähtsust. Vastutuse nõudmine on suunatud valitsuse tegevusetuse või aegluse vastu.

Peamine vastane on valitsus, eriti Justiitsminister, kelle väiteid turvalisuse tõusu kohta nimetatakse piinlikuks ja ebatõeseks. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, keskendudes sisejulgeoleku nõrgestamisele Lõuna-Eestis.

Peamine kriitika on suunatud ministrile ja valitsuskoalitsioonile, keda süüdistatakse vastutuse puudumises (relvaseaduse viivitus) ja haridusliku ebavõrdsuse probleemi eiramises koalitsioonilepingus. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilistele ja protseduurilistele puudujääkidele, nõudes konkreetseid meetmeid ja rahastussüsteemi muutmist.

Peamine vastasseis on suunatud valitsuse esindajatele, keda kritiseeritakse teravalt ebapädevuse eest komisjonis ja suutmatuse eest esitada andmepõhiseid argumente eelnõu vastu. Kõneleja märgib, et valitsuse esindaja ei osanud komisjonis õieti ühelegi küsimusele vastata ja arvas lihtsalt negatiivset mõju ettevõtjatele. Kriitika on protseduuriline ja poliitikapõhine, heites ette uuringute ja arvamuste eiramist.

Kriitika on suunatud valitsuse või vastutava ministri tegevusetuse ja aegluse vastu bioeetika teemaga tegelemisel, mis on veninud üle 15 aasta. Kriitika on poliitikapõhine ja mõõduka intensiivsusega, nõudes lihtsalt kiiremat tegutsemist.

Kõige teravam kriitika on suunatud Riigikogu juhatuse ja esimehe vastu, keda süüdistatakse protseduurireeglite rikkumises, opositsiooni tasalülitamise katses ja naiste ebavõrdses kohtlemises. Samuti kritiseerib ta valitsust ja Haridus- ja Teadusministeeriumi konkreetsete sammude puudumise eest haridusliku ebavõrdsuse vähendamisel. Ta kaitseb ametiühingute ja teiste väliste huvigruppide õigust jälgida seadusloome protsessi, kritiseerides eelnõude arutamist südaööl.