Kuude kaupa: Heljo Pikhof
Kokku kuid: 9
Täielikult profileeritud: 9
12.2024
4 Sõnavõtud
Retooriline stiil on kahetine: seadusandluse arutelul (4. dets) on see formaalne, loogiline ja andmepõhine, tuginedes statistikale ja rahvusvahelistele näidetele. Protseduurilistes küsimustes (2. dets) on toon aga terav, sarkastiline ja süüdistav, keskendudes isiklikule ja soolisele ebavõrdsele kohtlemisele. Poliitik kasutab otseseid palveid ja küsib protseduurilise küsimuse esitamiseks luba.
11.2024
19 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on valdavalt formaalne ja analüütiline, eriti seaduseelnõude tutvustamisel, kus ta toetub detailsele protseduurilisele teabele. Kriitika esitamisel (nii sotsiaalsetes küsimustes kui ka põhiseaduse muutmise osas) on toon otsekohene ja küsitlev, kasutades emotsionaalseid apelle (nt "kus on mehed selles mängus?", "kuidas te julgete selliseid asju naiste eest otsustada").
09.2024
2 Sõnavõtud
Kõneviis on formaalne ja protseduuriline, kasutades viisakaid pöördumisi ("Austatud minister," "Head kolleegid"). Rõhk on loogilisel ja informatiivsel selgitusel, eriti seaduseelnõu eesmärkide tutvustamisel, vältides emotsionaalseid või isiklikke apelle.
06.2024
9 Sõnavõtud
Tema toon on formaalne, asjalik ja neutraalne, keskendudes komisjoni istungite detailsele protokollimisele ja küsimuste esitamisele. Ta kasutab loogilisi ja protseduurilisi apelle, vältides emotsionaalseid väljendeid, isegi kui teemad (laste kaitse) on tundlikud. Ta rõhutab, et tema roll on esitada komisjoni liikmete arvamused ja konsensuslikud otsused.
05.2024
6 Sõnavõtud
Stiil on formaalne, tõsine ja veenvalt argumenteeriv, tasakaalustades loogilisi apelle (teatri puudused, seaduseparagrahvid) väärtuspõhiste üleskutsetega (haridus kui Eesti edu pant). Kõneleja kasutab autoriteetseid tsitaate ja rõhutab teemade ajaloolist ning rahvuslikku tähtsust. Toon on kohati nõudlik, eriti kui ta küsib ministrilt vastuseid seaduseelnõu detailide kohta ja ootab valitsuselt lahendust.
04.2024
11 Sõnavõtud
Kõne stiil on valdavalt formaalne ja protseduuriline, eriti komisjoni otsuste edastamisel ja ministri tänamisel. Debattides Ukraina hariduse teemal muutub toon aga otsekoheseks ja hoiatavaks, kasutades tugevaid väljendeid nagu "rahvastikukatastroof" ja "segregatsioon". Apelleeritakse nii loogikale (ressursi raiskamine) kui ka emotsioonidele (laste "õrnas psüühilises seisus" ja "ebainimlik olukord").
03.2024
2 Sõnavõtud
Kõne stiil on formaalne, selgitav ja detailirohke, keskendudes seadusemuudatuste tehnilisele sisule ja positiivsele mõjule. Retoorika on tasakaalustatud, sisaldades nii väärtuspõhiseid apelle (kultuuri tähtsus) kui ka loogilisi põhjendusi, viidates uuringutele ja konkreetsetele rahalistele allikatele. Toon on mõõdukalt optimistlik, rõhutades, et keegi sissetulekutes ei kaota ja sotsiaalne turvavõrk paraneb.
02.2024
12 Sõnavõtud
Stiil on valdavalt formaalne, detailne ja protseduuriline, keskendudes seaduseelnõu sisu ja menetluskäigu selgitamisele. Kasutab loogilisi ja faktipõhiseid argumente, rõhutades, et muudatused ei too kaasa vahendite vähenemist. Esineb kerge kaitsev toon vastates kriitikale ("Mul on kahju, et eelkõneleja pole eelnõu mõttest aru saanud") ning kasutab väärtuspõhise toetuse loomiseks tsitaate (Ott Maaten) ooperikunsti rahvusliku tähtsuse kohta.
01.2024
9 Sõnavõtud
Stiil on formaalne, analüütiline ja murelik, eriti hariduskriisi teemal, kasutades väljendeid nagu "raha kaob kui mutiauku" ja "hukatuslik". Kasutatakse nii emotsionaalseid üleskutseid (õpetaja väärikus, lastele käega löömine) kui ka ulatuslikke loogilisi argumente, tuginedes andmetele ja pikaajalistele visioonidele. Keeleseaduse arutelul on toon neutraalne ja protseduuriline, keskendudes komisjoni istungi käigu edastamisele.