Kuude kaupa: Heljo Pikhof

Kokku kuid: 17

Täielikult profileeritud: 17

10.2025

4 Sõnavõtud

Retooriline stiil on terav, süüdistav ja emotsionaalne, kasutades tugevaid sildistusi nagu "valetamine" ja "teadlik manipulatsioon". Fookus on valitsuse tegevuse sildistamisel (vanglarent, äriplaan) ning loogiliste argumentide (tööjõupuudus) kombineerimisel turvalisuse halvenemise hoiatustega. Kõneleja kasutab korduvalt retoorilisi küsimusi ja rõhutab, et tegemist on lausa "patuga" Politsei- ja Piirivalveameti nõrgestamise vastu.
09.2025

28 Sõnavõtud

Retooriline stiil on valdavalt formaalne, kuid tungiv ja kriitiline, eriti valitsuse tegevusetuse ja ebakompetentsuse suhtes. Kõneleja tasakaalustab emotsionaalseid üleskutseid (tervis, pereväärtused, liigne rabamine) tugeva loogilise argumentatsiooniga, kasutades ohtralt Euroopa Liidu ja Eesti statistikat. Ta kasutab kordusi oluliste sotsiaalsete ja majanduslike punktide rõhutamiseks ning esitab küsimusi, mis seavad kahtluse alla ministrite ja valitsuse esindajate teadmised.
06.2025

36 Sõnavõtud

Kõneleja stiil on formaalne, kuid sageli teravalt konfronteeriv ja kriitiline, eriti valitsuse ministrite suunas, süüdistades neid ebakompetentsuses, valetamises ja menetluslikus veesogamises. Ta kasutab nii emotsionaalseid pöördumisi (laste kannatused, võlaorjus) kui ka loogilisi argumente, toetudes statistikale, valimisprogrammidele ja rahvusvahelistele näidetele. Ta nõuab vastustajalt otseseid vastuseid ja süüdistab neid jälgede segamises.
05.2025

7 Sõnavõtud

Retooriline stiil on formaalne, kuid teravalt küsitlev ja kriitiline, adresseerides ministreid austusega ("Austatud minister/peaminister"). Esineja toetub loogilistele ja faktipõhistele argumentidele, rõhutades poliitiliste otsuste negatiivseid tagajärgi (nt metsade hävitamine, sotsiaalse turvavõrgu nõrgenemine). Kasutatakse tugevaid ja hukkamõistvaid metafoore, nagu valitsuse siht muuta metsad "puupõldudeks".
04.2025

1 Sõnavõtud

Retooriline stiil on formaalne ja veenev, kasutades Riigikogu kontekstile sobivat keelt. Apellatsioonid on peamiselt loogilised ja võrdlevad, viidates Euroopa praktikale ja õigustatuse printsiibile. Toon on mõõdukalt kiireloomuline, rõhutades sotsiaaldemokraatide seisukohta, et "teeme selle asja lõpuks ära".
03.2025

1 Sõnavõtud

Retooriline stiil on terav, süüdistav ja kiireloomuline, rõhutades avalikkuse ärevust ja turvatunde järsku vähenemist. Kasutatakse loogilist apelli, seades vastamisi karjääripoliitikud ja pikaajalised kaitsevaldkonna eksperdid, ning rõhutatakse vastuolulisi väljaütlemisi.
02.2025

10 Sõnavõtud

Stiil on valdavalt formaalne ja protseduuriline, eriti komisjoni istungitest aru andes, kus loetletakse osalejaid ja otsuseid. Argumentatsioon tugineb tugevalt faktidele, uuringutele ja huvigruppide seisukohtade tsiteerimisele, luues loogilise ja autoriteetse mulje. Tone on murelik ja hoiatav seoses noorte vaimse tervisega ning teaduse rahastamise ebastabiilsusega, rõhutades vajadust luua tugev ja mõistlik raamistik.
01.2025

1 Sõnavõtud

Kõne on formaalne ja loogiline, keskendudes eelnõu sisu ja põhjenduste selgitamisele Riigikogu ees. Toon on veenev ja mõõdukalt optimistlik, rõhutades samas muutuste ajastu (digitaalsed muutused, kliimaväljakutsed) pakutavat tungivat vajadust reformide järele. Apellatsioon põhineb peamiselt poliitilisel ja majanduslikul ratsionaalsusel.
12.2024

4 Sõnavõtud

Retooriline stiil on kahetine: seadusandluse arutelul (4. dets) on see formaalne, loogiline ja andmepõhine, tuginedes statistikale ja rahvusvahelistele näidetele. Protseduurilistes küsimustes (2. dets) on toon aga terav, sarkastiline ja süüdistav, keskendudes isiklikule ja soolisele ebavõrdsele kohtlemisele. Poliitik kasutab otseseid palveid ja küsib protseduurilise küsimuse esitamiseks luba.
11.2024

19 Sõnavõtud

Kõneleja stiil on valdavalt formaalne ja analüütiline, eriti seaduseelnõude tutvustamisel, kus ta toetub detailsele protseduurilisele teabele. Kriitika esitamisel (nii sotsiaalsetes küsimustes kui ka põhiseaduse muutmise osas) on toon otsekohene ja küsitlev, kasutades emotsionaalseid apelle (nt "kus on mehed selles mängus?", "kuidas te julgete selliseid asju naiste eest otsustada").
09.2024

2 Sõnavõtud

Kõneviis on formaalne ja protseduuriline, kasutades viisakaid pöördumisi ("Austatud minister," "Head kolleegid"). Rõhk on loogilisel ja informatiivsel selgitusel, eriti seaduseelnõu eesmärkide tutvustamisel, vältides emotsionaalseid või isiklikke apelle.
06.2024

9 Sõnavõtud

Tema toon on formaalne, asjalik ja neutraalne, keskendudes komisjoni istungite detailsele protokollimisele ja küsimuste esitamisele. Ta kasutab loogilisi ja protseduurilisi apelle, vältides emotsionaalseid väljendeid, isegi kui teemad (laste kaitse) on tundlikud. Ta rõhutab, et tema roll on esitada komisjoni liikmete arvamused ja konsensuslikud otsused.
05.2024

6 Sõnavõtud

Stiil on formaalne, tõsine ja veenvalt argumenteeriv, tasakaalustades loogilisi apelle (teatri puudused, seaduseparagrahvid) väärtuspõhiste üleskutsetega (haridus kui Eesti edu pant). Kõneleja kasutab autoriteetseid tsitaate ja rõhutab teemade ajaloolist ning rahvuslikku tähtsust. Toon on kohati nõudlik, eriti kui ta küsib ministrilt vastuseid seaduseelnõu detailide kohta ja ootab valitsuselt lahendust.
04.2024

11 Sõnavõtud

Kõne stiil on valdavalt formaalne ja protseduuriline, eriti komisjoni otsuste edastamisel ja ministri tänamisel. Debattides Ukraina hariduse teemal muutub toon aga otsekoheseks ja hoiatavaks, kasutades tugevaid väljendeid nagu "rahvastikukatastroof" ja "segregatsioon". Apelleeritakse nii loogikale (ressursi raiskamine) kui ka emotsioonidele (laste "õrnas psüühilises seisus" ja "ebainimlik olukord").
03.2024

2 Sõnavõtud

Kõne stiil on formaalne, selgitav ja detailirohke, keskendudes seadusemuudatuste tehnilisele sisule ja positiivsele mõjule. Retoorika on tasakaalustatud, sisaldades nii väärtuspõhiseid apelle (kultuuri tähtsus) kui ka loogilisi põhjendusi, viidates uuringutele ja konkreetsetele rahalistele allikatele. Toon on mõõdukalt optimistlik, rõhutades, et keegi sissetulekutes ei kaota ja sotsiaalne turvavõrk paraneb.
02.2024

12 Sõnavõtud

Stiil on valdavalt formaalne, detailne ja protseduuriline, keskendudes seaduseelnõu sisu ja menetluskäigu selgitamisele. Kasutab loogilisi ja faktipõhiseid argumente, rõhutades, et muudatused ei too kaasa vahendite vähenemist. Esineb kerge kaitsev toon vastates kriitikale ("Mul on kahju, et eelkõneleja pole eelnõu mõttest aru saanud") ning kasutab väärtuspõhise toetuse loomiseks tsitaate (Ott Maaten) ooperikunsti rahvusliku tähtsuse kohta.
01.2024

9 Sõnavõtud

Stiil on formaalne, analüütiline ja murelik, eriti hariduskriisi teemal, kasutades väljendeid nagu "raha kaob kui mutiauku" ja "hukatuslik". Kasutatakse nii emotsionaalseid üleskutseid (õpetaja väärikus, lastele käega löömine) kui ka ulatuslikke loogilisi argumente, tuginedes andmetele ja pikaajalistele visioonidele. Keeleseaduse arutelul on toon neutraalne ja protseduuriline, keskendudes komisjoni istungi käigu edastamisele.