Täiskogu istungite kaupa: Vladimir Arhipov

Kõneleja kasutab küsimuste esitamist retoorilise võttena, esitades kokku kuus otsest küsimust kolleegidele. Tema stiil on viisakas kuid kriitiline, alustades alati "Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleeg!" Ta kasutab loogilisi argumente ja konkreetseid näiteid, rõhutades vastuolusid vastaste seisukohtades.

Kasutab emotsionaalset ja kiiret retoorikat, mis on suunatud valitsuse kriitikale. Toob esile konkreetseid igapäevaelu näiteid ja kasutab irooniat ("Väga hea vastus! Elu on kahjuks natuke teistsugune"). Stiil on otsene ja konfrontatsiooniline, kuid keskendub faktidele ja konkreetsetele probleemidele.

Kasutab otsest ja kriitilist tooni, esitades retoorilisi küsimusi peaministrile. Stiil on pigem konfronteeriv kui lepitav, kasutades konkreetseid näiteid oma väidete toetamiseks ja rõhutades vastuolusid valitsuse lubaduste ja tegude vahel.

Kasutab emotsionaalset ja süüdistavat retoorikat, iseloomustades valitsuse poliitikat kui "kurba" ja "röövmaksu". Toob esile konkreetseid näiteid (ettevõtjatega rääkimine, eelstreik) argumentide toetuseks. Stiil on otsene ja konfrontatsiooniline, kasutades küsimusi vastase survestamiseks ja oma seisukohtade rõhutamiseks.

Kõnelemisstiil on ametlik ja austusavalduslik, alustades kõiki pöördumisi viisakusvormeliga. Välismissioonide teemas kasutab emotsionaalselt laetud ja patriootlikku retoorikat, rõhutades vaprust ja kohusetunnet. Argumentatsioon on loogiline ja struktureeritud, kuid sisaldab ka tugevaid väärtuslikke apellatsioone rahu ja turvalisuse teemadel.

Kasutab otsekohest ja praktilist lähenemist, rõhutades realistlikkuse vajadust ("oleme realistlikud"). Kõnetoon on mõõdukas ja konstruktiivne, keskendudes konkreetsetele küsimustele ja lahendustele. Väljendab muret faktipõhiselt, ilma emotsionaalsete hinnanguteta.

Kasutab diplomaatilist ja konstruktiivset tooni, rõhutades koostööd ja tasakaalu. Kõnestil on selgelt struktureeritud ülesehitus, kus esitatakse probleemid ja pakutakse lahendusi. Tasakaalustab emotsionaalseid (väärtused, solidaarsus) ja ratsionaalseid argumente (tõhusus, praktilisus). Kasutab korduvalt võtmesõnu nagu "tasakaal", "tõhusus" ja "bürokraatia vähendamine".

Kasutab otsest ja küsivat lähenemist, esitades konkreetseid küsimusi ministritele. Retoorika on murelik ja nõudlik, rõhutades probleemide püsivust ja vajadust praktiliste lahenduste järele. Toetub konkreetsetele näidetele ja faktidele, vältides üldisi väiteid.