Kuude kaupa: Vladimir Arhipov

Kasutab otsest ja konfrontatsioonilist tooni, sageli retoorilisi küsimusi ja irooniat. Pöördub isiklikult ministrite poole, kasutades nii ametlikku kui ka mitteametlikku kõnetamist. Toob sisse emotsionaalseid elemente, viidates "vaeste inimeste" olukorrale ja oma kogemustele Maardu elanikuna. Lõpetab kõned sageli otseste küsimustega, nõudes konkreetseid vastuseid.

Kasutab emotsionaalset ja isiklikku lähenemist, tuues sageli näiteid tavainimeste muredest ja kogemustest. Retoorika on otsekohene ja kriitiliselt meelestatud, kasutades küsimusi vastaste seisukohtade õõnestamiseks. Kombineerib faktipõhiseid argumente emotsionaalsete apellatsioonidega, eriti rääkides pensionäridest, peredest ja kohalikest probleemidest.

Kasutab viisakat aga otseütlevat stiili, alustades kõnesid traditsiooniliste viisakusvormelitega. Toob esile konkreetseid näiteid ja isiklikke lugusid (nt Rootsis elav pensionär) argumentide tugevdamiseks. Esitab täpseid küsimusi ja nõuab konkreetseid vastuseid, kasutades faktipõhist lähenemist.

Kasutab mõõdukat ja analüütilist tooni, kombineerides faktipõhiseid argumente emotsionaalsete apellatsioonidega, eriti rääkides kaitsetutest gruppidest nagu lapsed ja pensionärid. Esitab küsimusi konstruktiivses võtmes, otsides praktilisi lahendusi bürokraatlikele probleemidele. Kasutab aeg-ajalt kujundlikke väljendeid ("kuldne ring", "lambakäärid") ning huumorit tehniliste probleemide kirjeldamisel. Säilitab lugupidava tooni ka kriitiliste küsimuste esitamisel.

Kõneleja kasutas otsest ja konfrontatsioonilist stiili, esitades teravaid küsimusi ja nõudes konkreetseid vastuseid. Ta kasutas emotsionaalselt laetud võrdlusi (kolhoosistamine) ja irooniat ("suure suuga lubasid"). Stiil oli formaalne, kuid samas kriitiline ja väljakutsuv, keskendudes faktidele ja konkreetsetele näidetele oma argumentide toetamiseks.