Täiskogu istungite kaupa: Tiit Maran

Toon on tõsine, kriitiline ja tungiv, rõhutades vastutust ja riske, mis kaasnevad kiirustatud otsustega. Kasutab tugevat loogilist argumentatsiooni, esitades korduvalt retoorilisi küsimusi (Miks kiirustades? Miks kampaanialikult?) ja nõudes analüüsi. Kasutab emotsionaalset apellatsiooni, viidates tagajärgedele nii meile kui ka meie lastele, ning hoiatab "Davai, davai, potom posmotrim!" stiilis otsustamise eest.

Stiil on äärmiselt formaalne, viisakas ja menetluslik, keskendudes faktide ja komitee otsuste edastamisele. Toon on neutraalne ja rahulik, rõhutades konsensuse saavutamist ja arutelude lühidust ("Arutelu oli väga lüheldane, võiks öelda, et seda ei olnud üldse"). Apellatsioonid on puhtalt loogilised ja protseduurilised.

Stiil on väga formaalne ja akadeemiline, kasutades ulatuslikke loogilisi ja teaduslikke analoogiaid (nt pärmiseened ja kooligloobuse lakikiht). Toon on murelik ja hoiatav keskkonnakriisi osas, kuid esitus on pigem selgitav ja analüütiline kui emotsionaalne. Kõneleja alustab teema selgitamist väga üldiselt tasemelt, liikudes 4 miljardi aasta pikkusest ajaloost konkreetse seaduseelnõuni.