Kuude kaupa: Mart Maastik
Kokku kuid: 19
Täielikult profileeritud: 19
10.2025
13 Sõnavõtud
Kõneleja näitab detailset teadlikkust automaksu rakendamise keerukusest, eriti seoses auto registreerimise, soodustuste saamise tingimuste ja kaasnevate maksudega. Ta valdab ka sotsiaalmajanduslikke argumente, seostades automaksu mõju autopargi vananemisele ja laste toetuste vähendamisele. Esitatakse keerukaid näiteid perekonnaseisude kohta, mis jäävad soodustustest ilma.
09.2025
17 Sõnavõtud
Kõneleja näitab detailseid teadmisi riigikaitsest (mehitamata lennuvahendite avastamine ja tõrje), Tervisekassa finantsjuhtimisest (juhtkonna palgad ja preemiad) ning suurte taristuprojektide (Rail Baltic) rahastamise keerukusest. Kriitika toetamiseks kasutatakse konkreetseid finantsandmeid ja viiteid seadustele (nt tulemustasud ühe kuni nelja kuupalga ulatuses).
06.2025
28 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust eelarve- ja rahandusküsimustes, analüüsides lisaeelarve tööjõukulusid ja viidates konkreetsetele summadele (üle 5 miljoni euro). Eriti tugev on tema teadlikkus energiapoliitikast, kus ta tsiteerib Tööandjate Keskliidu tellitud AFRY uuringu järeldusi ja kasutab tehnilisi termineid (nt juhitamatu energia, püsitasud). Samuti on ta kursis jäätmekäitluse ja infrastruktuuri (teed, lennujaam) logistiliste ja majanduslike aspektidega, tuues näiteid Inglismaa maakondade praktikast.
05.2025
35 Sõnavõtud
Kõrge asjatundlikkus on nähtav energiapoliitika ja taristu teemadel, eriti CO2 kvootide, juhitavate võimsuste, saartalitluse ja parvlaevaliikluse osas. Kasutab spetsiifilisi tehnilisi termineid ja esitab konkreetseid andmeid, näiteks lennukikütuste hinnavahe (3,5 korda) ja meretuuleparkide dotatsioonide suurusjärgud (3–5 miljardit eurot). Viitab korduvalt osalemisele Majanduskomisjoni aruteludel, näidates süvenemist detailidesse.
04.2025
42 Sõnavõtud
Kõrge asjatundlikkus on näha energeetika ja taristuplaneerimise valdkonnas, kus kasutatakse tehnilisi termineid (juhitav energia, üledimensioneerimine, teravatt-tund). Esitatakse konkreetseid kuluprognoose, võrreldes näiteks Saaremaa ühenduse 1.3–2 miljardi eurost maksumust otseühenduse 200–300 miljoni euroga. Analüüsitakse kriitiliselt ENMAK-i (Energiamajanduse arengukava) stsenaariume, juhtides tähelepanu ebareaalsetele sisenditele ja prognoosidele.
03.2025
16 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles asjatundlikkust energeetika ja riigihalduse valdkonnas, kasutades konkreetseid finantsandmeid ja tehnilisi termineid (nt. MWh hinnad, võrgutasud, üledimensioneerimine). Ta toob esile detailseid näiteid bürokraatlikest ümberkorraldustest Kliimaministeeriumi haldusalas, analüüsides kulusid (nt. 136 000 eurot, 0,8–1,2 miljonit eurot lisakulusid). Samuti on ta kursis varasemate riigiettevõtete ebaõnnestumistega (Eesti Energia Utah, Jordaania projektid).
02.2025
25 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib põhjalikku asjatundlikkust energeetika valdkonnas, kasutades spetsiifilisi andmeid ja tehnilisi termineid (TWh, MW, juhitav võimsus, tipukoormus). Ta esitab detailseid võrdlusi maismaa- ja meretuuleparkide rajamise maksumuse (viiekordne hinnavahe) ning elektriliinide ehituse kulude kohta (1,3 miljardit vs 350 miljonit eurot). Samuti on ta kursis spordipoliitika rahastamise mehhanismide ja ajalooliste muudatustega.
01.2025
18 Sõnavõtud
Näitab teadmisi riigikaitse rahastamise (moona vajadus), telekommunikatsiooni infrastruktuuri (valguskaablite ristkasutus ja Konkurentsiameti roll) ning energeetika vallas. Kasutab tehnilisi argumente meretuuleparkide vastu (infraheli, mikroplast, majanduslik põhjendamatus) ja viitab välismaistele näidetele (Inglismaa prügisorteerimine, USA infrahelirelva uuringud).
12.2024
35 Sõnavõtud
Kõrge kompetents energia- ja majandusküsimustes, kasutades spetsiifilisi andmeid ja statistikat (nt 2 TWh vs 12 TWh tarbimisprognoosid, 330 kV liinid, 7 miljardi euro suurune Saaremaa projekti maksumus). Näitab põhjalikku teadlikkust meretuuleparkide negatiivsetest mõjudest (infraheli, mikroplast, seirehäired) ja audiitorkontrolli piirmäärade tagamaadest, viidates 2016. aasta Rahandusministeeriumi seisukohtadele. Samuti demonstreerib teadlikkust riigiettevõtete juhtide palgatasemetest ja tulemuspalkade süsteemist.
11.2024
43 Sõnavõtud
Näitab sügavat teadlikkust regionaalprobleemidest, tuues konkreetseid näiteid Hiiumaa Ametikooli ja Kuressaare Haigla teenuste koondamise ohtudest. Kasutab spetsiifilisi andmeid ja teaduslikke viiteid (nt NASA uuringud, CO2 kontsentratsioon atmosfääris) kliimadebatis, et vaidlustada kliimahüsteeriat. Valdab detailseid teadmisi energeetikaprojektide (meretuulepargid, 330kV elektriliin) maksumuse ja keskkonnamõju osas.
10.2024
23 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles teadmisi haldusreformi ajaloost, viidates ministeeriumide liitmise kulukusele (üle 2 miljoni euro Kliimaministeeriumi loomisel) ja seadusandluse detailidele. Ta on kursis tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise nüanssidega ja kasutab konkreetseid finantsandmeid energiasubsiidiumide (2 miljardit eurot meretuuleparkidele) ja parvlaevapiletite hinnatõusu kohta.
09.2024
8 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust energiapoliitika ja infrastruktuuri teemadel, kasutades spetsiifilisi termineid nagu 330-kilovoldine liin, võrgutasu, subsideerimine ja salvestid. Ta esitab detailseid andmeid (120 meetri laiune koridor, tuhanded hektarid metsa, miljarditesse ulatuvad investeeringud) meretuuleparkide rajamise majandusliku ja keskkonnamõju kohta. Lisaks näitab ta teadmisi Riigikogu protseduuridest ja seadusandluse kommentaaride rollist.
07.2024
5 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib teadlikkust majanduskomisjoni liikmena, keskendudes energiahindade, taristuprojektide ja eelarvepuudujäägi seostele. Kasutatakse konkreetseid rahasummasid (500 miljonit, 2–3 miljardit, 1,6 miljardit) ning viidatakse tehnilistele detailidele, nagu meretuuleparkide kõrgem hind võrreldes maatuuleparkidega. Samuti on ta kursis Maastrichti kriteeriumite ja riigikaitselaenu eranditega.
06.2024
28 Sõnavõtud
Kõrge kompetents majandus- ja energiapoliitika valdkonnas, kasutades konkreetseid andmeid (nt TWh tootmismahud, tuumaprojekti eeldatavad kulud ja varasemate projektide kahjumid). Näitab teadmisi põllumajandusettevõtluse ja kohaliku omavalitsuse rahastamise probleemide osas, tuues esile maaelanike ja ettevõtjate reaalseid muresid. Samuti on teadlik elektriautode CO2 jalajäljest, mis on seotud akude tootmisega.
05.2024
24 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust finantsregulatsioonide (euribori kasumite tekkemehhanism), maakorralduse (Maa-ameti infosüsteemi rike ja selle mõju maamõõdubüroodele) ning energiapoliitika teemadel. Esitatakse detailseid andmeid meretuuleparkide kulude, keskkonnamõjude (CO2 sidumine, infraheli) ja elektriliinide trasside laiuse kohta. Samuti on esindatud juriidiline pädevus tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise eelnõu esitamisel.
04.2024
30 Sõnavõtud
Kõneleja näitab teadmisi demograafia, perepoliitika ja energiaturu regulatsioonide osas, eriti universaalteenuse ja Narva elektrijaamade hinnakujunduse kontekstis. Ta on kursis sisejulgeoleku ja immigratsiooni lõimumiskuludega ning viitab e-valimiste teemal Cybernetica ekspertidele ja valimiskomisjoni seisukohtadele. Samuti on ta detailne Venemaaga seotud äritegevuse uurimiskomisjoni loomise ettepaneku esitamisel, tuues välja konkreetsed ettevõtted ja summad.
03.2024
14 Sõnavõtud
Kõneleja näitab detailseid teadmisi panganduse finantsinstrumentide (Euribor, intressi ja kasumi jaotus) ja energiapoliitika (mere- vs maatuuleparkide hinnavahe, biokütuste saaga) osas. Eriti tugev on tema fookus õiguskaitsesüsteemi ja prokuratuuri töö puudujääkidel, tuues esile konkreetseid ja kulukaid kaasusi (Kajar Lember, Tõnis Mölder) ning uurimiste ebavõrdset läbiviimist (Slava Ukraini juhtum). Ta kasutab majanduslike ja õiguslike argumentide toetamiseks konkreetseid numbreid ja näiteid.
02.2024
28 Sõnavõtud
Näitab autoriteeti majanduse, maksupoliitika ja regionaalarengu teemadel, kasutades konkreetseid näiteid ja statistikat (Saaremaa ööbijate arv, saamata jäänud tulu, inflatsioon 24%). Räägib isiklikust kogemusest väikeettevõtjana turismisektoris ja maaelanikuna, tuues esile sisendhindade tõusu ja hooajalisuse probleeme. Lisaks on kursis energiapoliitika (universaalteenus, CO2 kvoodid) ja demograafiliste näitajatega (sündimuskordaja 1.4).
01.2024
12 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib tehnilist asjatundlikkust energiasektoris ja infrastruktuuris, tuues välja konkreetseid probleeme kohalike elektrivõrkude läbilaskevõimega seoses taastuvenergia ja elektriautode laadimisega. Ta kasutab spetsiifilisi termineid (nt 330-kilovoldine liin, 32-amprine peakaitse, 40-tunnine laadimisaeg) ning teab CO2 kvoodiraha suunamise reegleid.