Täiskogu istungite kaupa: Maris Lauri

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust riigi rahanduse, võlapoliitika ja eelarvereeglite alal, viidates 1990. aastate diskussioonidele laenu ja võla riskide teemal. Kasutab spetsiifilist terminoloogiat (nt kulupiirang, nominaalne SKP kasv, permanentne puudujääk) ning tugineb oma varasemale rahandusministri kogemusele Kreeka kriisi ajal. Ta rõhutab, et laen ei ole maksutulu ja see tuleb tagasi maksta.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi finantsregulatsioonist, eriti krüptovaraturgude (MiCA) ja ettevõtete juhtimisstruktuuride osas, kasutades tehnilisi termineid (nt kaheastmeline juhtimissüsteem, kaugtuvastamine). Esitab konkreetseid andmeid Eesti krüptolitsentside arvu drastilise vähenemise kohta (650-lt 48-le) ja põhjendab otsuseid praktilise ning riigirahandusliku otstarbekusega. Näitab autoriteeti seadusandliku menetluse ja muudatusettepanekute detailide tundmises.

Kõneleja näitab asjatundlikkust majanduspoliitikas, eriti teadus- ja arendustegevuse rahastamise skeemides (1+2 kokkulepe, surmaorg) ning riigi rahanduse ja krediidireitingu mõjus ettevõtete laenukuludele. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "turutõrge," "oligopolist," "monopoolsus" ja "agiilsus," ning tuuakse esile Eesti IT-valdkonna edulugu kui innovatsiooni eeskuju. Ekspertteadmised keskenduvad süsteemsete takistuste ja turutõrgete tuvastamisele.

Kõneleja demonstreerib tugevat asjatundlikkust seadusloome protseduurides, eriti Riigikogu komisjoni töö ja otsustusprotsesside osas (konsensuslikud otsused, tähtaegade määramine). Samuti on tal teadmisi finantssektori regulatsioonist, viidates Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisele ja finantssektori tegevuskerksusele. Sotsiaalvaldkonnas eristab ta täpselt hooldajaid ja tegevustöötajaid, näidates teadlikkust spetsiifilistest tööjõuvajadustest.

Tugev ekspertiis on näha nii riigieelarve menetlemise protseduurides ja seadusandluses kui ka makromajanduse ja fiskaalpoliitika valdkonnas. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu SKP, nominaalne kasv, indekseerimine, makromajandusprognoos ja kaasfinantseerimine. Üks kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi Rahanduskomisjoni töökorraldusest ja Põhiseaduse § 100 sätetest.