Täiskogu istungite kaupa: Maris Lauri

Tugev vastuseis on suunatud eelnevate aastate fiskaalpoliitika tegijatele, keda nimetatakse "kolmeks defitsiidimeistriks". Kriitika on suunatud nii poliitikale (püsiv puudujääk) kui ka iseloomule, süüdistades neid laiskuses, poliitilises vastutustundetus ja arguses. Ta kritiseerib teravalt neid, kes teevad "rumalustega veel edasi minemise" ettepanekuid ja otsivad süüdlasi olukorra lahendamise asemel.

Kritiseerib alguses opositsioonierakonda selle eest, et nad ei soovi arutada enda esitatud eelnõu, viidates protseduurilisele ebakorrapärasusele. Hiljem kritiseerib teravalt vastaspoole esitatud vaatenurka kui "kallutatud", lükates ümber väited Eesti regulatsiooni ülemäärasest rangusest võrreldes EL-i nõuetega.

Kriitika on suunatud riigiametite vastu, kes pakuvad ettekäändeid lahenduste asemel, ja süsteemsete turutõrgete vastu, nagu lubamatult pikad lubade menetlusajad. Tugev vastuseis on suunatud ka neile, kes on huvitatud oligopolist või monopoolsusest, rõhutades, et Riigikogu ei tohi olla nende "hääletoru." Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, viidates ebaausale õigusruumile.

Puudub otsene vastuseis või kriitika konkreetsete poliitiliste vastaste suhtes. Esimene kõne esitab ministrile küsimuse, mis on suunatud vastuolu selgitamisele poliitika elluviimisel, mitte ründamisele. Kriitika on suunatud pigem poliitika rakendamise praktilistele raskustele.

Tugev kriitika on suunatud valitsuse fiskaalse vastutuse puudumise vastu, eriti süüdistades üht ministrit kulutamisele keskendumises, mitte eelarve korrasoleku eest vastutamises. Konkreetne poliitiline vastasseis on Isamaa erakonnaga seoses maksuküüru kaotamise vastuseisuga, mida nimetatakse "äärmiselt rumalaks otsuseks". Opositsioonilt nõutakse siirust ja tegusid, mitte edvistamist.